(prantsuse ja itaalia) Lisaks hakkab õppima üldaineid. G muusikaline andekus ilmneb õige pea. Perekond otsustab kolida Peterburi, et Mihhail saaks muusikuna kooliteed jätkata. Tuntud pedakoogide käe all edenesid õpingud jõudsalt. Eriti märkimisväärselt klaverimängu osas. Tihti esineb esinduslikes perekondades aga tihti ka sõprade kitsamas ringis. Tutvub Vene kirjanduse suurkujudega (Puskin, Krõlov, Gogol, Gribojedov) Nende tekstidele on kirjutatud enamus tema kuulsatest romanssidest. Sõidab itaaliasse. Tunnustatakse, kui väljapaistvat pianisti, aga keegi ei ütle tema kohta head sõna heliloojana. Kontserditelt ammutab ta inspiratsiooni oma tulevaseks loominguks. Itaalias valmib kavand ooperile "ivan sussanin." Kui ta venemaale tagasi jõuab, valmib esikooper. See ooper toob kaasa Vene klassikalise heliloomingu sünni. Lavastamine kutsus esile palju kriitikat ja erinevaid arvamusi, kuid ta võetakse kiiresti omaks ja tema tuntus on üleüldine
kaotada. · Flamenco Üheks teiseks kultuuriosa tähtsamaks asjaks peetakse Hispaanias tantsustiili flamenco. Flamenco on Lõuna-Hispaanias Andaluusia maakonnas sündinud omapärane kultuur kus on võrdne tähtsus laulul,tantsul ja gitarrimängul.Flamencos on môjutusi araabia hudadest,India,pärsia,mauri ja kreeka muusikast,aafrika rütmidest, juudi itkudest,Gregoriuse laulust ning kastiilia romanssidest,mis on segunenud andaluusia rahvamuusikaga- moodustades rütmiliselt väga keeruka ja huvitava muusikavormi. Kuna sôna "flamenco" päritolu ei ole täpselt teada,siis tema kohta on mitmeid erinevaid teooriaid: ühe versiooni kohaselt tuleneb flamenco ladinakeelsest sônast "flamma" ehk tuli.Arvatakse, et flamenco juured ulatuvad tulekultuse aegadesse, sest algselt oli tants rituaalne.Arvatakse ka, et flamencotantsu ja laulu olemust iseloomustavad väga hästi märksônad leegitsev, tuline jne
Aastatel 1811- 1816 oli ta Inglismaal. See ol tema kuulsuse ja menukuse tippaeg kodumaal. Ta loob lüüriliste poeemide sarja, sinna kuuluvad:"Giave", ,,Abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Zara", ,,Parisina" ja ,,Korintose piiramine"Londoni periood algab Byronil luuletsükliga ,,Thyrzale". Luuletuses Tyrzale on esimest korda märgata, hukutava, lootusetu romntilise armastuse kujundit. Luuletus ,,Stantsid muusikast". Romanssidest koosnev lüüriline tsükkel ,,Heebrea meloodiad". Lõpetamata jäänud poeem ,,Don Juan". Byroni Londoni perioodi lüüriliseks kokkuvõtteks on luuletused, mis on pühendatud poolõele. Sveitsis ilmus kogumik ,,Chilloni vang". Hiljem lisandus selle algusesse ,,Sonett Chillonile". Värssdraamades ,,Manfred" ja ,,Kain" jõuab Byron veelgi suurema tinglikkuse ning filosoofilise üldistuseni. Piibliaineline müsteerium ,,Kain", samal ajal kirjutayud väiksed poeemid ,,Pimedus" ja ,,Uni". 1816
annaabi.ee 
