Tema alustas ka Kremli laiendamisega. 17. sajandil jõudsid lõpule protsessid, mille tulemusena enamjagu Venemaa elanikkonda pärisorjastati. Vene riik laienes edasi. Õigeusu kirik, mis oli mänginud Romanovite dünastia rajamisel tähtsat osa, lõhenes ning nõrgenes Suure kirikulõhe tagajärjel üha. Jõulise ja jõhkra uuendaja Peeter Suure valitsusaega vaadeldakse otsustava murranguna vana Moskoovia ja uue Venemaa vahel. Tegelikult päris Peeter suurema osa enda eesmärke oma Romanovitest eelkäijatelt. Tema isa tahtis lääne kogemuste alusel uuendada sõjaväge ning oli esimene tsaar, kes sekkus otseselt põllumajanduse ja tööstuse arendamisse. Peetri poolõde Sofja oli esimene ennast isevalitsejaks nimetav naine Vene troonil ja üritas ajada vallutuslikku välispoliitikat. Peeter erines oma eelkäijatest tegutsemisviisi ja tulemuste ulatuslikkuse poolest. Ta mõistis, et Vene riigi saatus sõltub sellest, kas ta suudab territoriaalselt ja kultuuriliselt saada Euroopa
kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%. ROMANOVITE DÜNASTIA Esimene Romanovitest valitseja 17 saj. Mihhail I Fjodorovits Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Ta valiti Maakogu (Zemski Sobor) poolt 21. veebruaril 1613. 16-aastaselt kogu Venemaa valitsejaks. Tsaariks kroonimine leidis aset Moskva Kremlis Uspenski katedraalis 11. juulil 1613. Tema tähtsus Venemaa ajaloos seisneb selles, et ta ühendas väikesteks vürstiriigikesteks killustatud Venemaa ühtseks riigiks. Esimesed kolm Romanovi stabiliseerisid olukorda riigis, kuid rohkem aega ja
aasta 30. jaanuaril, vallandus suur võimuvõitlus kahe perekonna vahel. Tema esimese abikaasa Marja Miloslavskaja lastest ihaldasid tsaaripinki Aleksei vanim poeg Fjodor, Ivan ja nende õde Sofia. Abielust Natalja Narõskiniga sündis 1672. aasta 30. mail Peeter, kes ootas samuti trooniletulekut. Jõulise ja jõhkra uuendaja Peeter Suure valitsusaega vaadeldakse otsustava murranguna vana Moskoovia ja uue Venemaa vahel. Tegelikult päris Peeter suurema osa enda eesmärke oma Romanovitest eelkäijatelt. Tema isa, sooja südame ja kuuma verega Aleksei Mihhailovits tahtis lane kogemuste alusel uuendada sõjaväge ning oli esimene tsaar, kes sekkus otseselt põllumajanduse ja tööstuse arendamisse. Peetri poolõde Sofia oli esimene ennast isevalitsejaks nimetav naine Vene troonil ja üritas ajada vallutuslikku välispoliitikat. Peeter erines oma eelkäijatest tegutsemisviisi ja tulemuste ulatuslikkuse poolest. Ta
annaabi.ee 
