käsitleb meie suhteid teiste inimestega ja seda, kuidas nende ootused ja reaktsioonid sunnivad meid reageerima teatud viisil, siis väidab Periman selle olevat sotsiaalse seletuse vormi, mis täiendab isiksuse psühholoogilist mõistmist. Periman rõhutab töö-, perekonna- ja vanemlikke rolle kui isiksuse ja käitumise kujundajaid näidates, kuidas traditsiooniline sotsiaaltöö teooria neid sotsiaalseid institutsioone rõhutab. Biddle ja Thomas (1979) on kogunud ulatusliku kollektsiooni rolliteooriat ja selle uurimusi käsitlevatest artiklitest. (Payne, 1995) Rolliteooria on seotud strukturaal-funktsionalistliku teooriaga sotsioloogias ning moodustab osa sellest. Rolliteooria eeldab, et inimesed hõivavad teatud positsiooni sotsiaalsetes struktuurides, kusjuures iga positsioon on seotud rolliga. Roll on kogum ootusi või käitumisviise, mis on seotud asendiga sotsiaalses struktuuris. See arusaam eeldab, et suhete
Baseerudes rolliteooria sotsiaalsetele juurtele, koostas Graen ,,rollisüsteemide mudeli", milles konkreetses rollis käitumine on organisatsiooni, sotsiaalsete ja isiklike nõuete resultaat. Katz and Kahn kohaldasid sarnaseid ideid oma organisatsiooni rolliteooriale, mis rõhutab organisatsioonilisi tegureid, isikutevahelisi tegureid ja indiviidi omadusi. (Tamberg, 2005) Rolliteooria kasutamie mõiste tuleb ise tegelikult võimu ja mõju sünonüümist. Lisaks on rolliteooriat peetud ka teoreetiliseks lähenemiseks, mis on tulnud stabiilse süteemi järgi külma sõja ajal. (Wehner & Thies, 2014) Rolliteooria käsitleb kõige olulisemaid tunnuseid ühiskonnaelus iseloomustavaid käitumismustreid või rolle. Ta selgitab rolle eeldusel, et inimestel on olemas sotsiaalne positsioon, ootused ja hoiakud oma käitumise ja teiste isikute suhtes. Rolliteooria sõnavara ja
on esitatud ülevaade migratsiooniprognoosimise võimalustest ning selleks kasutatavast statistikast (Philipis, 2004). 2010. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud poliitikaanalüüs „Eesti tööealise rahvastiku väljarände potentsiaal aastal 2010“ annab ülevaate eelnevalt kirjeldatud uuringuga samadel teemadel ning lisaks tööturul toimunud muutustest ja väljarännet soodustavatest ning takistavatest teguritest (Veidemann, 2010). Eelnevalt kirjeldatud rolliteooriat toetavad ning kavandatava uurimusega haakuvad varasemalt Eestis läbiviidud uuringud on Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS 2010. aasta uuring „Sooline palgalõhe Eestis“ ning Sotsiaalministeeriumi uuring „Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus: hoiakud ja olukord Eestis 2009. aastal“, mis tugineb 2009. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringule. Eelnevalt väljatoodud uuringud annavad ülevaate välismaal töötamise põhjustest ning
annaabi.ee 
