_ psühholoogilised _ sotsiaalpsühholoogilised Suhtlemiskompetentsus kujuneb ja täiustub suhtlemise käigus. Soodustavad: 1) eneseanalüüs- nii õnnestumiste kui ebaõnnestumistega seoses; eriti oluline seoses muutustega 2) kunst, kirjandus, teater 3) koolitus, sealhulgas erialane kirjandus Suhtlemiskompetentsuse avaldumisvormid Otsesed: _ suhtlemisvahendite valdamine _ käitumismallide ja suhtlemistehnikate kasutamine _ rollirepertuaar Kaudsed: _ suhtlemisomadused _ tutvusringkonna ulatus ja koosseis _ sotsiaalne kohanemine Jaotus on tinglik, kõik komponendid on omavahel seotud Suhtlusahel, selle koostisosad ja toimimine Suhtlusahel koosneb kaheksast osast. 1. Idee ilmumine 2. Kodeerimine 3. Edastamine 4. Vastuvõtt 5. Dekodeerimine 6. Aktsepteerimine 7. Kasutamine 8. Tagasiside Joonis1. Suhtlusahel 2
· füsioloogilised · psühholoogilised · sotsiaalpsühholoogilised Suhtlemiskompetentsus kujuneb ja täiustub suhtlemise käigus. Soodustavad: 1) eneseanalüüs- nii õnnestumiste kui ebaõnnestumistega seoses; eriti oluline seoses muutustega 2) kunst, kirjandus, teater 3) koolitus, sealhulgas erialane kirjandus Suhtlemiskompetentsuse avaldumisvormid Otsesed: · suhtlemisvahendite valdamine · käitumismallide ja suhtlemistehnikate kasutamine · rollirepertuaar Kaudsed: · suhtlemisomadused · tutvusringkonna ulatus ja koosseis · sotsiaalne kohanemine Jaotus on tinglik, kõik komponendid on omavahel seotud Suhtlemiskompetentsust aitavad täiustada muuhulgas koolitus, erialase kirjanduse lugemine, osalemine vastavasisulistel kursustel, vajadusel ja võimalusel erinevad videotreeningud, ka psühhoteraapia erinevad vormid. SUHTLEMINE KUI KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS
Eeldused: füsioloogilised psühholoogilised sotsiaalpsühholoogilised Suhtlemiskompetentsus kujuneb ja täiustub suhtlemise käigus. Soodustavad: 1) eneseanalüüs- nii õnnestumiste kui ebaõnnestumistega seoses; eriti oluline seoses muutustega 2) kunst, kirjandus, teater 3) koolitus, sealhulgas erialane kirjandus Suhtlemiskompetentsuse avaldumisvormid Otsesed: suhtlemisvahendite valdamine käitumismallide ja suhtlemistehnikate kasutamine rollirepertuaar Kaudsed: suhtlemisomadused tutvusringkonna ulatus ja koosseis sotsiaalne kohanemine Jaotus on tinglik, kõik komponendid on omavahel seotud Suhtlemiskompetentsust aitavad täiustada muuhulgas koolitus, erialase kirjanduse lugemine, osalemine vastavasisulistel kursustel, vajadusel ja võimalusel erinevad videotreeningud, ka psühhoteraapia erinevad vormid. SUHTLEMINE KUI KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS
Reegleid pannakse organisatsioonis paika erinevalt peamiselt kirjalikult, aga on ka palju norme, mis on kokkuleppelised ja suusõnalised. nad on kirjutamata seadused, mida liikmed peavad aktsepteerima. Paljud normid võivad olla teadvustamata, kuni nende vastu ei eksita. Nt. korrektne ja puhas riietus iseenesestmõistetav, kuni keegi tuleb tööle ebasobivas riietuses. 26 Rollid grupis Roll tähendab inimese staatuse kohast käitumist. Meist igaüks täidab mingit rolli ja rollirepertuaar võib olla vaheldusrikas. Grupisuhetes iseloomustab roll seda, milliseid ootusi grupiliikmetele esitatakse. Grupis eristatakse tavaliselt ülesandele ja suhetele suunatud rolle, kolmas grupp on eneselesuunatud rollid. Rollid peaksid tagama selle, et terviklik ülesanne on grupiliikmete vahel jagatud. Kenneth Benne ja Paul Sheats (1948) tuletavad erinevatest eesmärkidest kolme gruppi kuuluvaid rolle. Ülesandele suunatud rollid on kommunikatsioonirollid,
annaabi.ee 
