viis teda ohtlikuni seisudeni nii füüsilisel kui psüühilisel tasandil ja teab kelle juurde sel puhul pöörduda. Lapsed ka hoiavad silmad lahti ja peavad alati emaga side. Eakas tunneb ennast väärtuslikena. Vananemisega kohanemise teooria: psühholoogiline piiramine- vähem meelelahutust väljaspool kodu ( teater- ainult suvel), rohkem kodust meelelahutust (TV) Adaptsiooni kiirus: uuritav eakas usub oma võimetesse ja tal pole raskusi oma eluga toime tulla. Vananedes ta kohanes rollimuutustega- lesk, pensionär. Ta langetab ise otsused: nt. millal töölkäimise lõpetab , proovides säilitada toimetulekut, et tegeleda edasi hobidega/spordiga, mis annab talle end vormis hoida; korteri müük- ost ja elama asuma tütre lähestikku. Isiksuse areng: iga inimene tahaks kujutleda elatud elu tervikuna millel on tähendu s ja väärtus. Pensionieas on vananemise normaalse kulgemise puhul võimalik teha uusi valikuid:
tuleneb isikliku vabaduse ja enesearengu võimaluste kõrgem väärtustamine ning soovimatus end lastega siduda, sotsiaalpoliitika arenguga (riik astub laste asemele ülalpidamistoetuste, pensionitega), rasestumisvastaste vahendite kättesaadavusega, linnastumisega (linnades on alati lapsi olnud vähem kui maal, kus lastel oli ka oma majanduslik roll täita); naiste haridustaseme ja tööhõive tõusu ja sellest tulenevate rollimuutustega (naisel on ühiskonnas palju uusi rolle ning nende kõrval on abikaas- ja emarolli osatähtsus vähenenud), laste (kasvatamise) hinna tõusuga, religiooni mõju kahanemisega. Imikusuremus on 5,8, st 5,8 väikelapse suremist iga 1000 sünni kohta. Võrreldes Euroopa keskmisega, 8 surma 1000 kohta, on Itaalia näitaja heal tasemel. Seda kinnitab veelgi maailma keskmine väikelaste suremus, mis on 21. See on Itaalias võimalik tänu arenenud arstiteadusele, mis suudab päästa palju imikuid.
isiksusekeskseks, millest tuleneb isikliku vabaduse ja enesearengu võimaluste kõrgem väärtustamine ning soovimatus end lastega siduda, sotsiaalpoliitika arenguga (riik astub laste asemele ülalpidamistoetuste, pensionitega), rasestumisvastaste vahendite kättesaadavusega, linnastumisega (linnades on alati lapsi olnud vähem kui maal, kus lastel oli ka oma majanduslik roll täita); naiste haridustaseme ja tööhõive tõusu ja sellest tulenevate rollimuutustega (naisel on ühiskonnas palju uusi rolle ning nende kõrval on abikaas- ja emarolli osatähtsus vähenenud), laste (kasvatamise) hinna tõusuga, religiooni mõju kahanemisega. Imikusuremus on 5,8, st 5,8 väikelapse suremist iga 1000 sünni kohta. Võrreldes Euroopa keskmisega, 8 surma 1000 kohta, on Itaalia näitaja heal tasemel. Seda kinnitab veelgi maailma keskmine väikelaste suremus, mis on 21. See on Itaalias võimalik tänu arenenud arstiteadusele, mis suudab päästa palju imikuid.
annaabi.ee 
