solidaarsus ja orgaaniline solidaarsus ning mis lähtuvad tööjaotuse eripärast vastavalt mittetööstuslikus (eel-industriaalses) ühiskonnas ja tööstuslikus (industriaalses) ühiskonnas. Mehaaniline solidaarsus on valdav seal, kus isklikud erinevused on minimaalsed ja ühiskonnaliikmed on sarnanevad oma pühendumise poolest ühise heaolu loomisele; orgaaniline solidaarsus põhineb funktsionaalsel erinevusel, mis tuleneb ühiskonnaliikmete erinevast rollijaotusest. - Deviantsus hälbumine ühiskonnas valitsevate normide piirest ehk normidest kõrvalekaldumine. · Akulturatsioon - nähtus, mis ilmneb erinevate kultuuride esindajate kokkupuutel multikultuursetes ühiskondades ja siirdumisel vähemusrühma liikmena uude dominantkultuuri. Akulturatsioon tähendab vähemusrühma sotsiaalset, kultuurilist, majanduslikku ja poliitilist mugandumist (võõra) dominantkultuuriga. · Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus inimesed õpivad teatud
Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab. Sarnases sotsiaalses keskkonnas üleskasvavatel inimestel kujuneb seega välja sarnane habitus. • Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus. Mehaaniline solidaarsus on valdav seal, kus isklikud erinevused on minimaalsed ja ühiskonnaliikmed on sarnanevad oma pühendumise poolest ühise heaolu loomisele; orgaaniline solidaarsus põhineb funktsionaalsel erinevusel, mis tuleneb ühiskonnaliikmete erinevast rollijaotusest • Gemeinschaft ja Gesellschaft Üks teoreetiline kontseptsioon, mis ka Chicagos kasutust leidis, oli saksa sotsioloogi Ferdinand Tönnies'i (1887) eristus Gemeinschaft ja Gesellschaft (kogukond vs iihiskond) vahel. Esimene neist viitab kogukondlikule elule, kus inimeste elu iseloomustasid hihedased kogukondlikucl sulned suhted ja inimeste maaihnavaade oli sarnane.. Linnaelu iseloomustab pigem pidev interaktsioon võõraste inimestega ning iga iiks peab seisma
erinevate osakondade töötajaid. Kui projektid muutuvad keerukamaks ja suuremaks hakkavad inimesed enam pöörama tähelepanu nende juhtimisele ja struktuurile. Väiksemad projektid toimuvad ühe osakonna või funktsiooni raames. Kui projekt ületab osakondadevahelisi või funktsionaalseid piire, siis hakkab selle juhtimine vajama enam formaalset struktuuri ning tihti hakatakse siis rääkima projektimeeskonnast ning selle liikmete rollijaotusest. Muutuste läbi viimisel on kommunikatsiooni olulisust rõhutanud paljud autorid. Projektijuht peab valdama ametlike- ja mitteametlike kanalite kasutamist, et olla võimeline mõjutama kõiki olulisis huvigruppe. Infoga varustatuse tagamiseks kasutab projektijuht paratamatult enam informaalseid kanaleid ning silmast-silma suhtlemist. Mitte-ametlik info ja kuulujutud on tavaliselt esimeseks märgiks organisatsioonis planeeritavatest tegevustest
annaabi.ee 
