sõjaväelane, ametnik jm.) B) VABALT KUJUNEVAD ROLLID - tekivad inimeste käitumise vastastikuse kooskõlastamise käigus, sõltuvad konkreetsetest isiksustest ja keskkonna tingimustest. ROLLI PIIRITLEMINE - oma rolli muutmine isiklikest huvidest ja eelistustest lähtuvalt. PIIRITLEMINE ÜLESPOOLE - rollile liidetakse teise, enam väärtustatud rolli elemente, PIIRITLEMINE ALLAPOOLE - rollist jäetakse välja vähemväärtustatud elemente - viib süvenevale rollijaotusele grupis. TEGEVUSVAHENDITEGA LIIALDAMINE - rolli tähtsuse tõstmine esinduslike ruumide, tegevusvahendite jm. abil. 7. Rollikonfliktid, näiteid ROLLIKONFLIKT - kokkupuude omavahel sobimatute rolliootustega. a) ROLLIDEVAHELINE KONFLIKT - selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. b) ROLLISISENE KONFLIKT - samale rollile on erinevates gruppides, eri olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused.
sõjaväelane, ametnik jm.) B) VABALT KUJUNEVAD ROLLID - tekivad inimeste käitumise vastastikuse kooskõlastamise käigus, sõltuvad konkreetsetest isiksustest ja keskkonna tingimustest. ROLLI PIIRITLEMINE - oma rolli muutmine isiklikest huvidest ja eelistustest lähtuvalt. PIIRITLEMINE ÜLESPOOLE - rollile liidetakse teise, enam väärtustatud rolli elemente, PIIRITLEMINE ALLAPOOLE - rollist jäetakse välja vähemväärtustatud elemente - viib süvenevale rollijaotusele grupis. TEGEVUSVAHENDITEGA LIIALDAMINE - rolli tähtsuse tõstmine esinduslike ruumide, tegevusvahendite jm. abil. 10. Rollikonfliktid, näiteid ROLLIKONFLIKT - kokkupuude omavahel sobimatute rolliootustega. a) ROLLIDEVAHELINE KONFLIKT - selliste rollide üheaegne täitmine, millega seotud ootused on omavahel kokkusobimatud. b) ROLLISISENE KONFLIKT - samale rollile on erinevates gruppides, eri olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused.
organiseeritud, struktureeritud tervikut, süsteemi. Iga osake paikneb selles süsteemis talle eriomasel kohal. Uustulnuk koosluses saab selle tegelikuks liikmeks, kui ta omandab seal mingi staatuse, muutub süsteemi elemendiks. Leitakse, et perekond on ühiskonna algrakuke, ning sealt edasi minnes võib öelda, et perekonnale iseloomulik staatuseline struktuur ongi tüüpiline sotsiaalne, selgelt sotsiaalse tähendusega rollijaotusele ja koostööle, solidaarsusele, vastastikusele austusele jmt sotsiaalse ühiselu spetsiifilistele teguritele ning tingimustele apelleeriv mudel. Teisisõnu, ühiskonnaelu organisatsiooniline vorm, mida eeskujuna võiks ja peaks rakendama suhete korrastamisel, organiseerimisel ja reguleerimisel ka suuremates sotsiaalsetes kooslustes. Ühiskonna staatuseline struktuur on keerulisem hierarhilisest, kuid efektiivsem, kuna kätkeb endas ühiskonna eneseregulatsiooni ideed
annaabi.ee 
