Poliitilised huvid = sotsiaalsete huvide väljund võimusuhete valdkonda. Üksikisik on oma huvide saavutamiseks liialt nõrk, seepärast koondutakse poliitilistesse ühendustesse (erakond, partei). Üldiset poliitiliste huvide eriliik on riiklikud huvid, mis tulenevad rohkem riigi seisundist rahvusvahelises ühiskonnas ja riikidevahelistest suhetest ning seetõttu võivad riiklikud huvid sattuda muude huvidega vastuollu. Lahknevuse dimensiooni arendasid välja Gabriel A.Almond (1956) ja Stein Rokkan (1967, 1970). Hea käsitus on Elmek Shattschneideril (1960). Suures ühiskonnas on terve hulk konflikte, mis erineval moel ühiskonda jagavad. Võimalikud dimensioonid: · Sotsiaalmajanduslik · Usuline · Kultuurilis-etniline · Linn-maa · Uus-vana · Välispoliitika · Reziimi toetus · Jne Tsiviilühiskond (kodanikeühiskond) mõiste on tõlge roomlaste societas civils'est. Kasutusel tõid valgustusaja filosoofid, vastandus loomulikule seisundile
detsentraliseeritud ja nõrk bürokraatia 2.tsentraliseeritum ja tugevam bürokraatia Kandidaatide valik:1.võetakse need ,kes soovivad 2.enamasti parteiliikmed Kandidaadi kampaania finantseerimine:1.kandidaat ise või vastav komitee 2.parteid Partei finantseerimine:1.huvigrupid,annetused 2. tugevam toetus riigieelarvest Valijad idendifitseerivad end:1. pigem kindla parteiga 2.pigem oma sotsiaalse grupiga Sotsiaalsete lõhede tüübid Lipseti ja Rokkani järgi Lipset ja Rokkan(1967)- parteid baseeruvad ühiskondlikel lõhedel.Lääne Euroopas lõhed pärit rahvusriikide vormumise ajast ja industriaalrevoluts. 1.Keskuse ja perifeeria lõhe-etnilised- ja regionaalsed lõhed.Väljenduseks etnilised- ja regionaalsed parteid.Hispaania,UK,Eesti 2.Riigi ja kiriku lõhe-pärineb valgustusajast(haridus,moraal)Väljenduseks nt. Kritstlik-demokraatlikud erakonnad. 3.Maa-linna lõhe-tekkis seoses industriaalrevolutsiooniga.Väljenduseks nt.agraarparteid.Kujunes oluliseks rohkem
(Encyclopedia Britannica, 2014a; Gitelson jt, 1996, lk. 130) Demokraatliku Partei logo ehk eesel sai populaarseks 1870ndatel tänu karikaturist Thomas Nastile. Olgugi et see on paljudele tuttav ja laialt kasutatav, ei ole eeslit siiski kunagi ametlikult partei logoks kinnitatud. (Encyclopedia Britannica, 2014a). Lipseti ja Rokkani järgi põhinevad parteid sotsiaalsetel lõhedel, milleks võivad olla keskuse- ääremaa, riigi-kiriku, maa-linna ja ka klassilõhe. Arvestades, et Lipset ja Rokkan kasutasid sellist lõhede jaotust eeskätt Lääne-Euroopa parteide tekke seletamisel, on seda kohati raske kohandada USA kaheparteisüsteemi erakondade puhul. Nagu päris esimeses seminaris sai mainitud, siis on Ameerika Ühendriigid koloniseerimisest alates olnud väga mitmerahvuselised, kuid sellegipoolest pole korrektne rääkida nt etnilisest lõhest parteide kujunemisel, arvestades, et üldiselt tunnevad kõik USA elanikud end siiski ameeriklastena.
annaabi.ee 
