vastutab, siis ta ei pillu sõnu hooletult. Sõnades on jõud, see on fakt. Vormi abil võib lisada lihtsale tekstile nii mõnedki tähenduskihid juurde või mitmekordistada selle jõudu, mis juba olemas on. Vorm pole juhuslik - see on valik, et tulemus oleks lugejas maksimaalne. Eesti luule on täitsa arusaamatu. See küll räägib inimestega otse, kuid sisust on väga raske aru saada. Mida kirjanikud oma riimidega öelda tahavad, on raske mõista. /.../ Kuratliku sünagoogi kohal ilmub roiskuvast järvest jumala ukse ees ilmub vahutavast ihast vallatu inglikese kannikal vladimir prussokov tiivulise ratta seljas mille iga detail on saja nõianeitsi kätest hoolikalt punutud kanepiõitest /.../ Tänapäeva luule ei ole kuidagi koondunud mõnda olulisse maailmajaosse. Vastupidi, kõige huvitavam uus luule kerkib esile hajusalt üle kogu planeedi, nii et selle leidmine on omaette kunst. Üks võimalikke viise uut luulet otsida on teha seda võrguajakirjade kaudu, aga sellelgi
Kõik hingeline ja vaimne tegevus oli seega inimese juures seotud vere ja südamega, mitte aga aju, mis etendas "jahutaja" osa. Kõigist eluprotsessidest kõige rohkem on Aristoteles uurinud organismide tekkimise ja sigimise probleeme. Üldiselt tunnustatakse soolist siginemist, kuid mõnele kalaliikidele ja muudele madalamatele organismidele omistatakse ka nn. isetekkimise võimalus: mõningate putukate tekkimist roiskuvast lihast peetakse täiesti kindlaks tõsiasjaks. Aristoteles jaotab loomariigi kaheks põhiklassiks: verega ja verteta loomadeks. Aristotelese vaateid ühiskonnast. 1. Inimühiskonna areng ja alused. Inimene oma loomult kaldub ühiskondlikule eluviisile, kes tingimata vajab teiste omataoliste juuresolekut. Seega on inimene sõna otseses mõttes "ühiskondlik olend" ("zoon politikon"), kes tingimata vajab, selleks, et ise elada vooruslikku elu, teisi taolisi oma kõrval ja läheduses
ja pleenumidel osales üliharva. Otsustav murrang Cyrillus Kreegi personaalküsimuses leidis aset 1950. aasta kevadel. Kahes järjestikuses Sirbis ja Vasaras 6. ja 13. mail ilmusid pikad anonüümsed artiklid Eesti kultuurielu kohta. Agressiivsuse ja nimeliste rünnakute poolest ületavad need kirjutised kõiki varasemaid. Esimene kannab pealkirja ,,Tugevdada võitlust kodanlike natsionalistide ja nende käsilaste vastu". Selles on juttu klassivaenlastest, kodanlikust natsionalismist, roiskuvast lääne kultuurist, venelaste ja vene keele rolli otsustavast kasvatamisest jms. 1950.aasta augustis sunniti Kreek lahkuma Tallinna Riiklikust Konservatooriumist. Konservatooriumi direktori kt Bruno Lukk andis vallandatud Kreegile kaasa iseloomustuse, milles on kirjas: ,,Karakteristika. Sm. Kreek oma tööalal oli püüdlik ja kohusetruu, kuid arvestades, et T.R. Konservatoorium on ainuke kõrgem muusikaline
annaabi.ee 
