Kasta tulen nõrga veesurvega(pihustada). Väiksematel haljasaladel on sageli kasutusel vihmutid, mis hoiavad muru piisavalt niiske. Lillemuru Viimasel ajal on moodi läinud nn lillemurud. Kultuurmurus on vähe liike, keskmiselt 10- 12, looduslikus niidukooslus võid neid olla 50-60, Lääne-Eesti liigirikaste puisniidukooslustes isegi üle 100 liigi. Tingilikult võiks lillemurud jaotada kolme rühma: 1) Lühiajalised, ainult õitsvatest rohunditest koosnevad nn kattekultuurid, mis on pigem küll lillepeenrade asendajad. 2) Kõrrelisterohked, looduslikule niidule või loopealsele sarnanevad kooslused. 3) Kõrreliste ja põllulillede segud, mis sarnanevad söödile või kesapõllule. Esimesel juhul kasutatakse ühe- või kaheaastasi kiirekasvulisi liike, nn kattekultuure, mis annavad värvikireva ka enam-vähem koge suve õitsva taimiku ega vaja
Harvem on enamuspuuliigiks haab, hall lepp, või saar. Järelkasvuna või II rindes, harvem I rindes, võib esineda saar, pärn, jalakas, vaher. Boniteet Ia II. Põõsarinne: hõre kuni keskmiselt tihe, liigirikas: toomingas, must sõstar, mage sõstar, paakspuu, harilik kuslapuu, lodjapuu. Põõsastel sageli humal. Rohurinne: lopsakas ja liigirikas, puhmarinne puudub; ülemine rohurinne koosneb peamiselt suurtest sõnajalgadest ning kõrgetest rohunditest. Tüüpilised liigid: naistesõnajalg (KD), laanesõnajalg (K), laiuv sõnajalg (K), ohtene sõnajalg, harilik mets-soosõnajalg, maarja-sõnajalg, angervaks (K), seaohakas (K), harilik heinputk (K), soo-koeatubakas (K), lepiklill (K) - kevadel, kõrvenõges, ojamõõl, salu- tähthein, püsik-seljarohi, jänesekapsas, jänesesalat, roomav tulikas, harilik maavits, sookastik, saluhein, lodutarn, tupptarn, metstarn, pikk tarn.
Nad kasvavad nii küllastumata, küllastunud kui ka turvastunud gleimuldadel. Paremates kasvukohtades valitsevad puudest sanglepp või kased, vähemsoostunud paikades on põhiline puuliik kuusk, mõnikord haab või saar. Leostunud või küllastunud gleimuldadel on alustaimestik lopsakas ja koosneb suurtest sõnajalgadest (naistesõnajalg, laiuv sõnajalg, ohtene- ja suga-sõnajalg) ning kõrgetest rohunditest (seaohakas, soo- koeratubakas, angervaks). Rabastuvad metsad kasvavad laugetes nõgudes, madalatel tasandikel ja soode ümbruses. Sealseid muldi iseloomustab suhteliselt tüse toorhuumuseline kõduhorisont. Paljudes kohtades on mullatekkeprotsessis kujunenud vettpidav nõrgkivikiht. Peapuuliik on mänd, mõnel pool sookask või kuusk. Põõsarinne puudub või on hõre, hästi on arenenud samblarinne, karakterliigid on selles harilik
annaabi.ee 
