1996). Kokkuvõte Karjatamise mõju taimekooslustele sõltub suurel määral loomade eelistustest. Eri liiki kariloomad eelistavad erinevaid taimi. Sellest sõltub niidu taimede püsivus ja levik. Mõned liigid on suuremas ohus kui teised. Taimekoosluste olukorda saab mõjutada erineva karjatamiskoormuse, karjatamisliikide ning erinevate loomadega. Soovitav on karjatada eri koduloomi üheskoos või vaheldumisi. See annab rohukamarale ühtlasema koormuse, võimaldab kasutada sööta ratsionaalsemalt ning ühtlasi säilib looduse mitmekesisus. Kasutatud allikad 1) Kukk T, Sammul M jt. 2004. Pärandkooslused Õpik-käsiraamat. Pärandkoosluste kaitse ühing, Tartu, lk. 107 2)http://www.pikk.ee/balticdeal/upload/Editor/Baltic%20Deal/Ettekanded/Veefoorum %202012/Karjatamisviisid.pdf (28.01.2014) 3) http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/rohumaaviljelus/karjatamise- viisid#.UugMj_0Zs1A (28.01.2014)
Hobused söövad mitmesuguseid taimi, samuti puude lehti ja koort. Pärandkooslustele sobivad paremini väiksema kasvuga vähenõudlikud tõud. Näiteks sellised Eesti algupärased loomatõud nagu eesti hobune, eesti maatõugu veis ja lammas. Hobused ja veised ei sobi tallamisõrnadesse kooslustesse. Pikaajalisel karjatamisel väheneb nende liikide osatähtsus, keda loomad toiduks eelistavad. Soovitatav on karjatada eri koduloomi üheskoos või vaheldumisi. See annab rohukamarale ühtlasema koormuse, võimaldab kasutada sööta ratsionaalsemalt ning ühtlasi säilib looduse mitmekesisus. Karjatamise mõjul muutub ala kindlasti mosaiiksemaks, sageli ka mätlikumaks. Sobiva karjatamiskoormuse valikul tuleb arvestada kooslusetüüpi, mulla iseloomu, saagikust ja tallamiskindlust, karilooma liiki, tõugu, iga ja energiavajadust, karjatamise aega ning kestust ja ilmastikku. Karjatamiskoormus tuleks hoida pigem mõõdukas kui väga väike või suur
segamisel. Sellega on ta teenitult kavaluse ja osavuse sümbol rahvajuttudes. (Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus, Rebane, 2011) 29 Karjatamine pärandkooslustel Pärandkoosluste säilimiseks on oluline jätkata nende niitmist ja karjatamist nendel. Karjatada võib erinevaid loomi: veiseid, hobuseid, lambaid ja kitsi. Soovitav on karjatada üheskoos või siis vaheldumisi erinevaid koduloomi. See annab rohukamarale ühtlasema koormuse ning võimaldab ratsionaalsemalt sööta kasutada, ühtlasi säilib looduse mitmekesisus. Karjatamiskoormus tuleks hoida pigem mõõdukas kui väga väike või väga suur. Vähese koormuse puhul jääb osa taimi söömata ning need hakkavad domineerima. Optimaalsest suurema koormuse puhul on väljaheidete kogumid, kogunemiskohad ja teerajad liiga ulatuslikud ning ärasöödud taimede taastumine aeglane või puudulik.
annaabi.ee 
