(peaajust), kuid seda tuleb siiski suhteliselt harva ette. 4. Ravi ja ennetamine Arvestades migreeni tekemehhanisme, on suhteliselt vähetõenäoline, et valuhoog möödub kiirelt ilma ravimiteta. Kergemate migreenihoogude puhul aitavad sageli käsimüügiravimid paratsetamool, aspiriin, tihti ka diklofenakk ning ibuprofeen. Kõiki valuvaigisteid tuleb kasutada maksimaalses valuvastases annuses võimalikult valuhoo alguses. Alles siis, kui on teada, et migreenihoog ei allu nendele rohtudele, tuleb kaaluda spetsiifilisemate ravimite kasutamist. Näiteks otseselt veresoontele mõjuvaid ravimeid (ergotamiin), südametegevust mõjutavaid ravimeid (propranolol, verapamil), teatud juhtudel ka depressioonivastaseid ravimeid, kuid neid ravimeid võib tarvitada ainult arsti loal. Migreeni ravi pole ainult tablett. On terve rida soovitusi, mis ei ole seotud medikamentidega ning alustada tuleb valu põhjuste välja selgitamisest, milleks võib olla äkiline higistamine,
virulentsus haiguse tekitaja patogeensuse aste. Teetanus takistab lihaste lõdvestumist; satub organismi mikrohaavade kaudu. Botulism äge toidumürgitus, mis lõpeb närvihalvatusega. Peiteperiood 12-36 tundi. Takistab lihaste kokkutõmbeid (ka nende, mida me ise ei kontrolli, nt. hingamiselundkonna lihased) Algab valudega lihastes ja hingates; topeltnägemine; neelamine häiritud. Tuberkuloosi tekitajaks Kochi kepike. multiresisdentne bakter immuunne rohtudele. Koolera kõhulahtisust põhjustav äge haigus, levitajateks närilised; kasutatud biokeemilistes relvades. Läkaköha väikeste laste haigus. Kui inimene läbi põeb, siis enam ei nakku. Kramplikud köhahood, mis lõpevad oksendamisega. Piisknakkus. Kestab 3 perioodi (esineb kolme lainena). Haige köhib öösiti hästi kõvasti. Selle vastu vaktsiin olemas. inkubatsiooniperiood periood nakkusest esimeste sümptomite ilmnemiseni.
häire. Ta on haigus. See ongi neile, kes psühholoogiat jm. aineid nõukogude ajal õppinud, hästi tuttav ja ainuvõimalik teooria. See bioloogilis-meditsiiniline psühhopatoloogiateooria kutsub enda kõrvale just iseloomujoonte-teooria, kui tal vahel patsiendi psüühilise eripära mõistmiseks psühholoogi ja/või psühholoogiateooriat vaja läheb. Ka sobib siia arusaam psühhoteraapiast kui põhiteraapiale (rohtudele jt. bioloogilistele meetoditele nagu näiteks elektrikramp) kaasa-aitavatest headest teguritest (rahustav värv, õe naeratus, arsti lahke sõna). Kõigi teiste mudelite korral seletab üks-ja-seesama teooria ära nii normi kui häire, s.t. nii hästifunktsioneeriv kui häiritud inimene funktsioneerivad ühe-ja-sama seaduspärasuse alusel, ainult et üks hästi ja teine halvasti. Täpsem oleks öelda, et üks paremini kui teine. Erinevus on kvantitatiivne. Üleminek sujuv
annaabi.ee 
