kujundi, ma arvan. Ma olen nõus, inimese arusaamine õnnest kujunebki läbi elu. Muutub vanusega, arvestab kompromissidega, kohustustega, põhimõtetega, võimalustega. Õnn meie unistuste täitumise sigrimigris. Ja ikkagi, miks Ristikivia pani oma romaanile pealkirjaks mitte ,,Juulius Kilimiti õnnelik elu" vaid ,,Rohtaed"? Rohtaed oli vanas Eesti talukultuuris midagi väga ebapraktilist, peaaegu et mittevajalikku, keelatut. Rohtaias ei kasvatatud kaalikaid. Rohtaeda võis harida ainult pühapäeval, poolsalaja. Seal kasvatati lilli. Hapraid. Hingele. Rohtaed - nagu inimese peidetud unistus ja salajane lootus. Hetked, mida ootad läbi elu, kuid märkad paraku tagantjärele. Ometi olulisem mõistlikust õnnest?
Eesti kirjanduse senised saavutused käsitlesid enamasti maaelu. Karl Ristikivi oli esimene tõeline linnakirjanik. 1940. aastal valmis teine linnaromaan "Õige mehe koda", 1942. aastal järgnes romaan "Rohtaed". Kolme Tallinnas toimuva tegevusega romaani on üheskoos nimetatud Tallinna triloogiaks. "Tules ja rauas" kujutatakse eesti talupoegade linnastumist, "Õige mehe kojas" ("Võõras majas") eesti soost kaupmeeskonna üht arengukäiku ja "Rohtaias" haritlaskonna (antud teoses koolmeistri) kujunemisteed. 1943. aastal kevadel astus Karl Ristikivi saksa sõjaväkke, vabatahtlikuna ootas teda esialgu staabitöö ja ta lootis, et ei pea minema rindele. Puhkuse saanud, põgenes Ristikivi sama aasta novembrikuus Soome ja siirdus 1944. aasta septembris edasi Rootsi. Algas Ristikivi pagulusperiood. " Ja kui nad küsivad, miks ma ei tulnud, ütle, et mina ei saa käia nooltega sunnitud teed relvis valvuri saatel"
kõrvalt õppida. Ta asuski raamatuid lugema ja kreeka keelt kordama. Sagrits teatas talle, et jätab gümnaasiumi pooleli ja läheb reaalkooli. See katkestas Juliuse suhte tema kooliga. Seitsmes peatükk Vähehaaval eemaldusid Juliuse sõbrad temast. Ainult Sagritsaga sai ta veel harva kokku. Üks hädaohtliku välimusega noormees lausus Juliusele: "...Missugune põllumees ei hariks enne oma põldu ja heinamaad, ja alles siis rohtaeda. ... Mis saab talumehest, kes päevad läbi oma rohtaias istub ja oma heinamaad laseb võsasse kasvada ja põllud jätab sööti." Julius mõistis, et ta peab hakkama tegutsema, et oma eluga kuhugi välja jõuda. Ta otsustas õppima hakata ning küpsuseksamid ära teha. Ta läks õpetaja Pastelbergi juurde õppima. Härra Pastelberg õpetas talle palju filosoofiast ning lasi lugeda raamatuid, mida kooliprogrammis polnud. Õpetaja lausus: "Õnn on see, kui inimene oma olukorraga rahul on." Juliusel hakkasid tekkima uued sõbrad (maalt,
ajakirja loeb, seltsimajas käsitöökursustel käib. Kirepi poiss-jutukas sulane, kes oli Roosiga tiiba hakanud ripsutama. Roosi tundis Taaveti vastu pigem tänu, et perepoeg oli ta ootamatult teenijaseisusest päästnud. Ent kõigest hingest püüdis oma mehele meeldida. Roosil pole naljasoont, nagu enamikul naistest. Tema elus on nii mõnigi asi läinud sootuks teisiti kui kavatsetud. Vahel pühib ta köögis või rohtaias põllenurgaga silmi õnnelik perekonnaelu on ta niikaugele viinud (Krõõt, Mari Vargamäelt). Ei salli oma mehes, Taavetis, mugavust, minnalaskmist ja hoolimatust. Õige on ta seejuures pealegi, õige ja muretu. (?)Roosi käib seltsimaja laulukooris; koorijuhi arvates on tal haruldane kõrge alt. On seltsimaja kauneim pärl. Need mõned viivud, mis ta seisab märjaks saanud koitanud kummuti kõrval ja kuulab pealt mehe musitseerimist, on ta õnnelik.
Samal ajal Ingebjorgiga valis Kristiina endale riideid. Ta tahtis panna endale kõige ilusamaid riideid vastupidiselt aga Ingebjorgile, kes esialgu valis endale tagasihoidlikumad riided. Nähes aga, et Kristiina lööb end korralikult üles, tegi Ingebjorg sama. Pidustustel nägi Kristiina Erlendit. Pärast paari sõnavahetamist ja pidulikku söömaaega, said nad rahulikult üksteisega olla. Oli juba südaöö ning Erlend ja Kristiina olid rohtaias ning mõne aja möödudes uinusid nad teineteise embuses. Kui Kristiina ärkas, nägi ta, et Erlend on juba üleval, tõenäoliselt oli ta terve öö magamata olnud. Nad rääkisid pisut juttu ja seejärel andsid kõige pühamad tõotused nad lubasid teineteist armastada ning kui nad ei saa olla koos, siis nad ei taha mitte kedagi teist. Kui Kristiina külalistemajja jõudis, päris Ingebjorg juhtunu kohta ning rääkis, mida ta oli oma öiselt kaaslaselt Erlendi kohta kuulnud
annaabi.ee 
