Vararenessanss Vararenessansi kunsti- ja kultuurikeskuseks kujunes Firenze. Kõigepealt toimusid muutused arhitektuuris. Täiuslikeks peeti kupliga ehitisi. (Eeskujuks oli Vana-Rooma Phantenon). Üks vararenessansi kuulsamaid arhitekte oli itaallane Brunelleschi (Firenze Katedraal, Firenze leidlastekodu). Vararenessansi ajal hakati ehitama palazzosid ehk paleesid. Nendel ehitistel oli nelinurkne siseõu, kolm korrust, ümarkaared; esimene korrus laoti suurtest rohmakatest kividest (rustika), koosnesid neljast tiivast. Palazzod olid ümbritsetud kaarkäikudega. Skulptuur Skulptuuri ajalugu iseseisva kunstiliigina sai alguse 15.sajandi alguses. Kujutati kuulsaid inimesi ja väejuhte ning Piibli tegelasi. Kuulsaim skulptor oli Donatello ("Püha Jüri"). Teine kuulus skulptor sellest ajast oli Ghiberti (Paradiisi värav -> võimsad pronksuksed) Loodi ratsamonumente (Colleoni ratsamonument Roomas) Maalikunst
või pudedaid materjale nagu liiv, kruus, õled, saepuru, rohi, puuoksad ja lehed, tekstiilijäätmed, tehiskiud- ja kiled jms. Mõnikord ehitati neist ruumi organiseerivaid instalatsioone, aga vahel eksponeeriti seda lausa juhuslike ja lohakalt mõjuvate vormidena. RICARD SERRA (s. 1939) Ehitas oma taiesed nii vabas õhus kui galeriis omavahel ühendamata, üksteise najale toetuvatest ja oma raskuse tõttu koos püsivatest rohmakatest rebitud servadega metallplaatidest. EVA HESSE (1936-1970) Hesse suurtes installatsioonides võis näha põnevaid ebatavalise materjalide ühendusi. ARTE POVERA Sama tüüpi nähtused levisid ka Euroopas itaalia kriitiku C. Celanti poolt 1967-ndal aastal ARTE POVERA'ks (,,vaese kunst") nimetatuna. Nimetus on täpne, sest eelistati madala prestiiziga, odavaid ja hüljatud materjale. Celanti järgi on arte povera ,,..
eelistatavalt ilma kindla vormita amorfseid või pudedaid materjale nagu liiv, kruus, õled, saepuru, rohi, puuoksad ja lehed, tekstiilijäätmed, tehiskiud- ja kiled jms. Mõnikord ehitati neist ruumi organiseerivaid instalatsioone, aga vahel eksponeeriti seda lausa juhuslike ja lohakalt mõjuvate vormidena. RICARD SERRA (s. 1939) Ehitas oma taiesed nii vabas õhus kui galeriis omavahel ühendamata, üksteise najale toetuvatest ja oma raskuse tõttu koos püsivatest rohmakatest rebitud servadega metallplaatidest. EVA HESSE (1936-1970) Hesse suurtes installatsioonides võis näha põnevaid ebatavalise materjalide ühendusi. ARTE POVERA Sama tüüpi nähtused levisid ka Euroopas itaalia kriitiku C. Celanti poolt 1967-ndal aastal ARTE POVERA'ks (,,vaese kunst") nimetatuna. Nimetus on täpne, sest eelistati madala prestiiziga, odavaid ja hüljatud materjale. Celanti järgi on arte povera ,,...antikommertslik,
annaabi.ee 
