avastamine. Romaani ja gooti stiilid olid mõlemad valdavad keskaegsed kunstistiilid, romaani see-eest gootikast varasem. Samuti oli mõlemal puhul olulisimaks arhitektuur, eriti just sakraalsete ehitiste ehitamine. Romaani stiil, olles gootikast varasem, oli oma olemuslikult usklikum ja lihtsakoelisem. Arhitektuur polnud veel nii arenenud, ehitusel töötasid mungad ja talupojad, ning kirikud olid seetõttu rohmakama väljanägemisega, aknaid oli vähe ja ehitised olid ,,tükeldatud" samas täitsid need sel ajal ka kaitseehitise rolli. See-eest läksid keerukamaks põhiplaanid ja basiilika kõrval võeti kasutusele ka kodakirik. Gootika tekkis hiljem ja selleaegsed ehitised nägid tänu uuendustele välja palju nõtkemad. Kasutusele võeti tuntud teravkaar, uus võlvitüüp ja mitmed tugielemendid, mis lasid ehitada õhukesi seinu, palju aknaid ning seda kõike kõrgustesse
või veidi ümar. Nõude koostises esines peeneteralist liiva, pind oli sile. Ornamenti esines nõude ülaosas, kus see koosnes sälkudest, joontest, vahel ka siksakjoontest ja tordeeritud võru jäljenditest. Eesti kindlustatud asulate peenkeraamilistel nõudel olid vahel kõrvad: see oli üle-euroopaline mood, mis aga Eesti esiajaloolises keraamikas ei juurdunud. Jämekeraamika nõud olid ämbri- või tünnikujulised, paksuseinalised, rohmakama töötlusega. Need olid ka suuremad ja ilmselt kasutuses eeskätt majapidamisnõudena. Nõud olid sageli riibitud pinnaga või tekstiilijälgedega. Ornamendist esines vahel lohkusid nõu ülaosas või näpuotsavajutusi. Jämekeraamika koostises oli jämedamat purdu. See oli vajalik selleks, et muuta nõud vastupidavaks kuumutamisele, näiteks keetmisel. 3.4.ESEMELINE MATERJAL Nooremat pronksiaega iseloomustab juba hoopis suurem hulk pronksesemeid. Jätkuvalt on
või veidi ümar. Nõude koostises esines peeneteralist liiva, pind oli sile. Ornamenti esines nõude ülaosas, kus see koosnes sälkudest, joontest, vahel ka siksakjoontest ja tordeeritud võru jäljenditest. Eesti kindlustatud asulate peenkeraamilistel nõudel olid vahel kõrvad: see oli üle-euroopaline mood, mis aga Eesti esiajaloolises keraamikas ei juurdunud. Jämekeraamika nõud olid ämbri- või tünnikujulised, paksuseinalised, rohmakama töötlusega. Need olid ka suuremad ja ilmselt kasutuses eeskätt majapidamisnõudena. Nõud olid sageli riibitud pinnaga või tekstiilijälgedega. Ornamendist esines vahel lohkusid nõu ülaosas või näpuotsavajutusi. Jämekeraamika koostises oli jämedamat purdu. See oli vajalik selleks, et muuta nõud vastupidavaks kuumutamisele, näiteks keetmisel. 3
annaabi.ee 
