Katioonide III rühm Katioonide kolmandasse rühma kuuluvad Co2+, Ni2+, Fe2+/3+, Mn2+, Cr3+, Al3+ ja Zn2+. Nendeahustuvate soolade vesilahustel iseloomulikud värvused on järgnevad: Co2+ - roosakaspunane Fe2+ - kahvaturoheline Fe3+ - kollane Ni2+ - roheline Mn2+ - kahvaturoosa, peaaegu värvitu Cr3+ - roheline, violetne Al3+ ja Zn2+ - värvitu Sadestamisel eraldatakse kõigepealt lahustumatud hüdroksiidid, mille sademed värvuvad erinevalt: Fe2+ + 2NH3 H2O→ Fe(OH)2 – määrdunudvalge, rohkeas, seismisel pruunistub Fe3+ + 3NH3 H2O→ Fe(OH)3 – punakaspruun Cr3+ + 3NH3 H2O→ Cr(OH)3 – määrunudroheline Al3+ + 3NH3 H2O→ Al(OH)3 – valge Seejärel sadestatakse TAA-ga sulfiidid. Sadenevad CoS, NiS, FeS, MnS ja ZnS. Hüdrolüüsi tõttu ei sadene Al2S3 ja Cr2S3, vaid jäävad sademesse hüdroksiididena: CoS, NiS, FeS – mustad MnS – roosakasvalge ZnS – valge TAA hüdrolüüsub kõrgemal temperatuuril ning tekkinud H 2S regeerib kohe NH3 H2O-ga.
Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga väävelhappe keskkonnas moodustub tume sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. Töö käik: Valasin 3-me katseklaasi kolesterooolilahust, rapsiõli, võid. Lisasin 6 tilka värsket äädikahappe anhüdriidi ja 4 tilka konsentreeritud väävelhapet, seejärel loksutasin. Tulemus: Kolesterooli lahus muutus tume sinakas-roheliseks, järelikult sisaldab rohkel kolesterooli. Rapsiõli lahus oli rohkeas-punane (sisaldab näiteks fütosterooli) ja või lahus helesinine.
· Igasse katseklaasi lisasin 6-7 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi ja 4-5 tilka kontsentreeritud väävelhapet. · Loksutasin hoolikalt. Katseklaasis, kuhu olin algselt lisanud kolesterooli, oli värvusetu hägune lahus, milles oli valge hägu. Aja möödudes võis näha õrna sinaka kuma tekkimist lahusesse. Katseklaasis, kus oli oliivõli lahus, tekkis rohekas-pruunikas lahus. Katseklaasis, kus oli searasva lahus, tekkis õrnalt rohkeas-kollakas lahus. Järeldus Kolesterooli sisaldav lahus pidi muutuma tumedaks sinakas-roheliseks. Katse puhta koresterooliga seda aga ei juhtunud, kuigi oleks pidanud. Viga võis sisse tulla kas väävelhappe või äädikhappe vales koguses lisamises. Oliivõli lahus muutus reaktsiooni tulemusena tumedaks rohekas-pruunikaks lahuseks, mis võib viidata positiivsele kolesterooli määramise reaktsioonile, kuid oliivõlis ei tohiks sisalduda kolesterooli. Searasva lahus muutus
eluviisiga siirdekala. Angerja elu magevees algab 6-8 cm pikkuste läbipaistvate nn klaasangerjate siirdumisega merest jõgedesse. Klaasangerjad tungivad vastu voolu piki jõgesid üles. Sellel perioodil nende nahk pigmenteerub ja nad muutuvad läbipaistmatusteks. Kasvavad aeglaselt. Pärast mageveelist eluperioodi(isastel 4-7 a.;emastel 6-9 a.) rändavad uuesti mere. Selle tagasirände ajal nende silmad suurenevad, rinnauimed pikenevad, selg mi soli rohkeas värvub mustaks või pruuniks, senini kollakad küljed ja kõht muutuvad hõbedasteks. Angerjad omavad metalse läike nim hõbeangerjateks. Kudemine toimub kevadel. 2. LÕHE on meres elav voolujoonelise kehaga röövkala, kes kudemiseks rändab jõgedesse. Sügisel koetud marjast kooruvad kevadel vastsed. Noorjärgud veedavad oma esimesed eluaastad jõgedes. Meres lõhe toitub intensiivselt.
annaabi.ee 
