Alkoholidel puuduvad selgesti väljendatud happelised või aluselised omadused. Nii alkoholid ise kui ka nende vesilahused ei juhi märgatavalt elektrivoolu. Kuna alküülrühm on elektronidoonor, siis on elektronitihedus hapnikuaatomil suurenenud ja O H side dissotsieerunud veelgi väiksemal määral kui vee puhul. Kuna alkoholid on hästi kättesaadavad ained ja nad annavad palju mitmesuguseid keemilisi reaktsioone, siis etendavad nad väga tähtsat osa rohkearvulistes laboratoorsetes ja tööstuslikes sünteesides. Alkoholide reaktsioone võib jaotada järgmisteks rühmadeks: 1. Reaktsioonid, millest võtavad osa ainul hüdroksüülrühma vesinikuaatomid 2. Reaktsioonid, mis toimuvad kogu hüdroksüülrühma osavõtul 3. Oksüdeerumisreaktsioonid, millest samaaegselt võtavad osa nii hüdroksüülrühm kui süsivesinikradikaali vesinikuaatomid Reaktsioonid, mis kulgevad hüdroksüülrühma vesinikuaatomi osavõtul: 1
kasvukohta, varjulises paigas õitsevad nad vähem. Sobivad tavalised kergemad huumusrikkad aiamullad. Hanerohi on kaunis kiviktaimlas, kuivmüüridel, püsilillepeenras, vabakujuliste rühmadena, ääristaimena, pinnakattena väiksematel aladel, aiavaasides. Hanerohud on head meetaimed. 7. Helmikpööris Helmikpöörised on madalad kuni poolkõrged mitmeaastased, igihaljaste lehtedega rohttaimed. Õied rohekad, valged, roosad või punased, kellukjad, asetsevad rohkearvulistes õrnades õisikutes. Helmikpöörised kasvavad hästi nii päikesepaistel kui poolvarjus kergel huumusrikkal parasniiskel aiamullal, mis on neutraalne või kergelt aluseline. Kasutatakse Helmikpöörised on ilusad kiviktaimlas ja püsilillepeenras, rühmadena, pinnakattena ja äärisena. Sobib kokku karpaadi kelluka, kassisaba ja kadakkaertega. Sobivad lillekimpudesse, kuna püsivad vaasis kaua. 8. Hosta
miks hapnik vedelas ja tahkes olekus on sinaka värvusega. VÄÄVEL--SULFUR--S. 1s22s22p63s23p4 Väävel paikneb perioodilisuse süsteemi VI rühmas. Tema elektronilisest valemist järeldub, et aatom võib loovutada 4 p-elektroni ja 2 s-elektroni või liita 2 elektroni 3p6 elektronkonfiguratsiooni moodustamiseks. Ühendeis on väävli oksüdatsiooni aste II kuni VIII, peamiselt aga II, IV ja VI 1. Leidumine. Väävlit leidub looduses nii ehedalt kui ka rohkearvulistes ühendites. Mõnes paigas on väävlilademed võrdlemisi maapinna lähedal. Tähtsamateks väävli looduslikeks ühenditeks on sulfiidid (väävli ühendid metallidega) ja sulfaadid, näiteks FeS2 (püriit), Cu2S (vaskläik), CaSO42H2O (kips), BaSO4 (raskepagu). 2. Väävli teisendid. Olenevalt katsetingimustest võib saada mitmesuguse kujuga väävlikristalle. Kõige levinumaks on rombiline väävel. Rombilise väävli kristallvõre sõlmedes
annaabi.ee 
