Serbia pealinnaks on Belgrad. Riiki sõites ootavad turiste mitu ilusat piirikontrollipunkti, kus küsitakse dokumente ning pagasite avamist. Seal töötavad väga viisakas töötajad, kes oskavad küsida vähemalt viies erinevas keeles küsimusi....meie saime õnneks inglise keelega hakkama. Riigis on suhteliselt head teed, kui arvestada et tegu pole Euroopa Liidu liikmesriigiga. Maastik on kirju kord mäed, kord madalikud, kord meenutavad mingeid kõrbeid, siis jälle näed rohelisust. Kõik teed pole küll neljarealised, aga siiski on nende peal mugav ja turvaline sõita. Serblased kirjutavad teistsuguse tähestikuga, kui meie. Siiski on nad arvestanud ka teistega ning paljud sõnad ja teeviidad on ladina tähtedega. Üks euro oli 98 dinaari. Belgradi liiklust ei anna võrrelda mitte ühegi minule teadaoleva riigiga... Nii palju autosid, nii palju tunneleid ja keerdkäike kuhu sõita. Osad teed on mõeldud kohalikele, mõned turistidele, vähesed rekkameestele
Hea uue maailma Chardonnay, kus pole tammenootidega üle pingutatud. Hind: 98 krooni SAUVIGNON BLANC CLOUDY BAY 2006 MARLBOROUGH UUS-MEREMAA Veini lõhn on värske, roheline ja tugeva happega ning lisaks leidub nõgest, karusmarja, laimikoort, sidruniheina ja sidrunikoore õli, mis annab huvitava kreemisuse aroomile. Vürtsidest domineerib valge pipar. Maitses palju tsitrusvilju ja tugev ning elav karusmari, mis annavad mõnusat mahlasust ja rohelisust. Suurepärane vein eelroogade, valge kala ja mereandide juurde, mille juures Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus sidruniga maitsestatud majoneesikaste. Sobib hästi ka Tai köögi juurde. Saadaval parimates vinoteekides ja veinimüügi kohtades. Hind 440.- SAUVIGNON BLANC LOS GARDOS 2006 MENDOZA ARGENTIINA Aroom on puuviljane, kus on suurepärase magus-mõrkjas hape. Tajume ka karusmarja,
õhuvirvendusse. Nemad vastasid küll, nemad vastasid oma mustendavate avaustega igale hõikele, tuli see looma või inimese suust, sest nemad olid kõigiga tuttavad, kõigiga sõbralikus vahekorras ja neil oli nagu hea meel, et on ometi keegi, kes hõikab jõe ääres luhas päikesepaistel. Nemad vastasid hulgakesi, nagu üksteise võidu, et kes jõuab kõige enne vastata. Nõnda tundusid need mustasuised hallid ainukeste elavate olevustena keset kirgavat päikest ja rohelisust, nemad ja lendlevad pääsukesed. Lõpuks vastati Indrekule ometi ka mujalt, mitte jõe äärest, vaid metsast. Ja ilma et endale õieti aru annaks, kes võiks sealt vastata, hakkas ta otseteed läbi padriku minema hääle peale. Aga kui ta jõudis mingisugusele sihile, jäi ta seisatama ja vaatas ühele kui ka teisele poole. ,,Tiiu ja Kadri muidugi," lausus ta siis ja läks edasi. ,,Me mõtlesime, et keegi ära eksinud, ei saa padrikust välja," seletas Tiiu vastuseks venna teretusele.
annaabi.ee 
