Eesti nüüdisluule Birk Rohelend 1. Papjeemaseemaailm luuletus näitab, et lause ,,võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju", on vale. Materiaalsed ei ole siin elus esikohal, oma surivoodil mäletab inimene häid aegu ja inimesi, asjadel on sellel vähe pistmist. 2. Do no evil maailmas on seatud palju piire, mille ületamine võib olla küll põnev, kuid iga piir kaitseb millegi eest. Enne igat tegu tuleb mõelda võimalikele tagajärgedele. 3. Tööelu tänapäeval, kui üheks enim hinnatavaks kriteeriumiks on töökus, püüavad kõik ennast selles rinnas ettepoole suruda. Tööd võetakse nii tõsiselt, et selle arvelt saab kannatada muu eraelu. Silmaklapid peas, rügatakse palehigis tööd ollakse veel enda üle uhked. 4. Everybody wants to be the only star kõik tahavad olla kellestki paremad, edukamad jne. Unustatakse aga fakt, et alati on keegi, kes asub kõrgemal redelipulgal ning omab kontrolli ...
Ja valged varesed torkavad silma. Valgel inimvaresel on kaks võimalust: kas kanda oma valget sulestikku kõigest hoolimata või võõbata see mustaks. Paraku ei mõju kunstlikud suled kuigi usutavalt. Ja oma sisemist olemust, seda ei saa kuidagi mustaks võõbata." Tallinn 2009 Kokkuvõte ja kriitika Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud parima noorsooromaani võistlusel 1.-2. kohta jaganud Birk Rohelennu raamat «Enesetapjad» suutis mind mitme kandi pealt üllatada. Lühiülevaade märksõnade kaupa: · Autorist: Vaata Birk Rohelennu kodulehekülge · Eelnev looming: Autor on arenemisvõimeline. Esimese katse, lühikese ja lohiseva ja pigem kaustikukatsetusena mõjuva "Mina, Mortimer" põhjal poleks osanud arvatagi. Nüüd paistab, et tulevikus tuleks Rohelennu tegemistel pilk peal hoida.
armuvalude käes. Selleks, et Julien'i südamedaamil tekiksid samasugused tunded nagu temal, oli vaja järjekindlust, mida temas ka rohkesti leidus. Esialgne tulemusteta armuvalus piinlemine andis talle veel rohkem jõudu edasi pürgimiseks, kuni lõpuks saavutas selle, mida tahtis. Kuid mitte alati ei vii sihikindlus võidule. Võib küll üritada kellegi südant võita, kuid see katse võib lõppeda tulemusteta. Selline õnnetu saatust tabas Birk Rohelennu teosest ,,Mina, Mortimer" Irist, kes meeleheitlikult üritas Mortimeri külje alla pugeda. Selleks kasutas ta üht enam- vähem tavalist võtet tänapäeva noorte seas hakkas kurameerima poisi parima sõbraga. Mängides oma kaardid õigesti suutiski Iris end Mortimeri jaoks nähtavaks teha, kuid see ei kestnud kaua, sest tema plaan nähti väga kiiresti läbi. Peale sellist läbikukkumist ei kaotanud tüdruk veel lootust vaid rassis ainult edasi, et saavutada vastuarmastust
toetada. Vastased oleksid info kättesaamisel suutnud oma tegevust vajadusel ümber organiseerida. Ajakirjandus käitus õigesti kui, oli ühe öö jagu maas elektroonilisest meediast ning andis välja rahusäilitava tooniga artiklid ja juhtkirjad. Vastutuse olemasolu aga piirab tegelikkuse esitamist rahvale. Loomulik on, et loo valmistaja kirjutab veidi oma arusaamise järgi ning tema nägemus ei pruugi kõigi omaga kattuda. Ka võidakse valesti mõista. Minu arvates iseloomustab Birk Rohelennu tsitaat seda väga hästi: ,,Inimeste elutunnetus on alati erisugune. Kunagi ei ole oluline see, mis on juhtunud. Oluline on, kuidas keegi on juhtunut tajunud. Ei ole olemas absoluutset tõde. On lihtsalt terve kuhi individuaalseid tõdesid." Igal inimesel tekib oma arusaam sündmusest ning ega reportergi pole erand. ,,Inimesed peavad tegelikuks mitte seda, mis on tõsi, vaid seda, mida meedia tegelikkusena kujutab." Piret Talur