Tugiala on väärtuslikum osa kaitsealadest, kõik loodus- ja linnualad ning suuremad loodusmaastiku osad. Viimasteks on Eestis enamasti metsamassiivid mandril ning väärtuslikumad veealad: meri, järved, jõed. Tugialade vahel asuvad rohekoridorid, mis ühendavad tugialasid jt rohelise võrgustiku elemente ja on vajalikud liikide populatsioonisisesteks liikumisteedeks. Puhvrid, astmelauad ja sõlmed toetavad rohevõrgustikus tugialasid ja rohekoridore, see tähendab annavad liikidele liikumisvõimalusi ühest piirkonnast teise läbi kultuurmaistu (Keppart, 2006). Mida suurem roheala, seda suurem on tõenäosus, et peale servaliikide, kes inimnaabrust paremini taluvad, elab selle sügavuses ka pelglikumaid ja haruldasemaid liike. Kui sellisel alal on ühendust ka naaber-rohealadega, on liikidel eeldusi olla elujõus. Mida väiksemaks ja isoleeritumaks rohealad jäävad, seda vaesem on sealne elustik, seda
Järve ümbrus on tasane, enamasti heina-, põllu- ja aiamaade all. Tiskre oja ääres võib esineda ka niite. Ka kaldad on madalad ja enamasti mudased, loodes ka liivased. Edelakaldal võib näha linaleokive. Põhi on kaetud 2-3 m paksuse mudakihiga. Tiskre oja ja Harku järve ümbruse rohealade ohuks on uute elamurajoonide ehitamine rohealasid ühendavatele koridoridele, mida antud objekt pole, seega otsets kahju ei tekiks. Lisaks pole linnapiirkonnas võimalik säilitada kõiki rohekoridore, kuna antud piirkond on niigi tiheasustatud, siis ei saa loomade sattumist linna välistada ja suurtele loomadele liikumisteede loomine nt ökodukt on ebaotstarbekas. Viiendikku järvest kattev taimestik on liigivaene. Kõige rohkem leidub kaldaveetaimestikku. Järves on palju fütoplanktonit, millesse kuulub ka kogu maailmas haruldane ränivetikas Synedra berolinensis. Põhjaloomastikku on vähe. 11
lendorava populatsioonide kohta ja näitab, kas püstitatud eesmärgid või seaduse piirangud on kaasa aidanud probleemi leevendamisele või tuleb midagi muuta. Hetkel on viimased aastakümned olukord halvenenud, seire tulemused on näidanud ,et lendoravate arvukus aina väheneb ning nende pesitsupaigad raiutakse maha. Samuti on üha suurema probleemina ka hakatud käsitlema elupaikade killustumist lageraiete tõttu ning hakatu pakkuma välja lahendusi rohekoridore loomise näol. Lahendus iseenesest on hea ning teostatav, aga tuleb arvestada, et kui istutada puu metsa, siis tema välja kujunemiseks ja kasvamiuseksk ulud mitkümmend aastata ning lendorava lemmi pesapaiga puu haava sboivaks tingimuseks alles 60. aastasena. Ühe lahendusena tõi Tartu Ülikooli zooloog Jaanus Remm välja tehisasurkonna loomine, muidugi on see riskante ja ei pruugi üldse õnnestuda, sest loomad ei pruugi uut elukohta, mis tehislikult neile loodud üldsegi omaks võtta
lendorava populatsioonide kohta ja näitab, kas püstitatud eesmärgid või seaduse piirangud on kaasa aidanud probleemi leevendamisele või tuleb midagi muuta. Hetkel on viimased aastakümned olukord halvenenud, seire tulemused on näidanud ,et lendoravate arvukus aina väheneb ning nende pesitsupaigad raiutakse maha. Samuti on üha suurema probleemina ka hakatud käsitlema elupaikade killustumist lageraiete tõttu ning hakatu pakkuma välja lahendusi rohekoridore loomise näol. Lahendus iseenesest on hea ning teostatav, aga tuleb arvestada, et kui istutada puu metsa, siis tema välja kujunemiseks ja kasvamiuseksk ulud mitkümmend aastata ning lendorava lemmi pesapaiga puu haava sboivaks tingimuseks alles 60. aastasena. Ühe lahendusena tõi Tartu Ülikooli zooloog Jaanus Remm välja tehisasurkonna loomine, muidugi on see riskante ja ei pruugi üldse õnnestuda, sest loomad ei pruugi uut elukohta, mis tehislikult neile loodud üldsegi omaks võtta
annaabi.ee 
