JAANIMARDIKAS Enne jaani võib õhtuti metsaservades ja teeäärtes märgata rohekalt helendavaid täpikesi. Tegemist on jaaniusside, teaduskeeles jaanimardikatega (Lampyris noctiluca). Teaduslik nimetus ütleb ära, et jaaniuss pole tegelikult "uss" (nagu näiteks vihmauss), vaid hoopis mardikas. Rahvapärase nimetuse on nad saanud tiibadeta emasloomade järgi, kes meenutavad ussikesi. Nende rohekas helendus on peibutusmärguanne lennuvõimelistele isastele. Helendust põhjustab lutsiferiini-nimelise valgu lagunemine ensüüm lutsiferaasi toimel. Valgu nimetus vihjab
Murdepind karpjas. Kõvadus 5,5 - 6,5 Kvarts - Kõva mineraal (võimeline kriimustama klaasi). Läbipaistvad värvitud kristallid on tuntud mäekristallina, tumedad pruunikad kristallid suitsukvartsina, must kvarts moorionina, violetne ametüstina. Kristalli pindadel on jälgitav ristiviilutus, kõvadus 7. Kaltsedon - Peitkristalset kvartsi nimetatkse tavaliselt kaltsedoniks, mis võib olla värvunud väga mitmesuguselt - hallikalt, sinakalt, kollakalt, pruunikalt, punaselt, rohekalt jne. Vastavalt värvusele on antud ka nendele eri nimetused: serdoolik - punane, plasma - roheline, karneool - lihapruun , oonüks -
1 H Prootium Vesinik 1 0 1 99,98% D ehk 2 H Deuteerium Raske vesinik 1 1 1 0.015% T ehk 3H Triitium Üliraske 1 2 1 10-17 % vesinik 4 H 5 H 6 H 7 H Triitium termotuumarelv, vesinikupomm, kui kella osutid helenduvad pimedas rohekalt, siis on pimedas helenduva fosfori koosises tsinksulfiidii, mida aktiveerib aktiivne triitiumiühend Vesiniku isotoopdest moodustvad ühendid Lihtained H2, HD, D2, HT, DT.T2 Kui pead arvutama molaarmass, siis arvesta massiarvudega: M(H2) = 2*1 = 2 g/mol M(HD) = 1 + 2 = 3 g/mol M(D2) = 2*2 = 4 g/mol Molaarruumala normaaltingimustel on 22,4 dm3/mol D sisaldus vesinikus on 1,1-1,6 * 10-3 aatomprotsenti D2 Stabiilne ( mittradioaktiivne)
Kui läbi sellise akna juhtida elektivoolu, siis saab see klaas udu vastused omadused, mis on hädavajalik veoautodes, laevades. [7] 3.2. Kullasulamid Et puhas kuld on pehme, kergesti deformeeruv ja kuluv aine, siis kasutatakse peamiselt kullasulameid. Teatud lisandmetallidega saab kullale anda erinevaid värvusi või värvivarjundeid. Rahvusvaheliselt münditi kuldraha sulamist, milles on 90% kulda ja 10% vaske. Kullasulam milles on 25% hõbedat helgib rohekalt, 20%-lise niklisisaldusega kuld on valkjas. Möödunud sajandi lõpul töötati Argentiinas välja sinakas kuld, mis arvatavalt sisaldab legeeriva metallina koobaltit. Hõbeda, kulla ja indiumi roheline ning dekoratiivne sulam on tuntud rohelise kulla nime all. [1] 3.3. Levik Suurimad kullavarud on USAs. [1] Sellele järgneb Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaa. 6 4. BIOTOIME
Neist taval. tingimustes on termodünaamiliselt püsiv ainult must fosfor; Valge fosfor moodustub fosforiaurude kondenseerumisel. Väga puhtal kujul värvitud kristallid (suur murdumisnäitaja) praktikas valge või kollakas vahataol. mass. väga mürgine (inimesele surmav ca 0,1 g) säilitatakse taval. vees. Kergsulav, õhus suitsev, iseloomuliku lõhnaga; väga tuleohtlik (võib süttida hõõrdumisel või spontaanselt); süttimistemp. alla 50ºC; Helendub rohekalt (nii "valges" kui "pimedas"); Lahustub org. lahustites (eriti hästi CS2s); Keemiliselt kõige aktiivsem fosfori teisend; Punane fosfor tekib valge fosfori pikaajalisel kuumutamisel; õhu juurdepääsuta (üle 180ºC). pole taval. kergsüttiv (süttim. temp. üle 210ºC), kuid lisandid ja hõõrdumine võivad süttimist soodustada; puhtal kujul pole mürgine (ei lahustu organismis). aurude kondenseerumisel ja tahkumisel tekib valge fosfor
Väga puhtal kujul värvitud kristallid (suur murdumisnäitaja) praktikas valge või kollakas vahataol. mass. väga mürgine (inimesele surmav ca 0,1 g) säilitatakse taval. vees molekulivõrega aine: kristallivõre keskmetes on molekulid P4 (mille moodustavad võrdkülgse tetraeedri tippudes paiknevad P aatomid) Kergsulav, õhus suitsev, iseloomuliku lõhnaga väga tuleohtlik (võib süttida hõõrdumisel või spontaanselt) süttimistemp. alla 50ºC Helendub rohekalt (nii “valges” kui “pimedas”) Lahustub org. lahustites (eriti hästi CS2-s) Keemiliselt kõige aktiivsem fosfori teisend Punane fosfor – tekib valge fosfori pikaajalisel kuumutamisel õhu juurdepääsuta (üle 180ºC) mitmed kristallvormid ja teisendid (“oranž”, erepunane jt.) praktikas taval. tumepunane pulber või tükid polümeerse struktuuriga (“lõputud” ahelad tetraeedritest P 4) pole taval. kergsüttiv (süttim.-temp
kus kaks meest vaevalt kõrvuti võis käia. Võlvialuse tagumist poolt kattis hall pimedus. Mõlemal küljel viisid madalad ja kitsad rauduksed tillukestesse kongi-desse. Mõned uksed, mis olid lukus, lõhuti sisse. Kongid olid tühjad. Võlvialuse viimases otsas oli veel üks vaevalt nähtav ukseke, enam auk kui 115 uks. Tasuja ise lõi selle kangiga sisse. Kui ta sisse astus, pidi ta sügavasti kummarduma -- kong oli vaevalt neli jalga kõrge. Seinad olid niisked ja kumasid tulepaistel rohekalt. Põrandaks oli haisev pori. Valgus ei pääsenud kuskilt sisse -- siin vältas igavene pimedus. Tagumise seina najal kükitas üksik inimkuju, käel seina külge kinnitatud raudvõrus. Tema riided rippusid kaltsudes paiguti paljastatud liikmete küljes. Pea oli tal sügavasti rinnale vajunud, mõlema käega oli ta kramplikult oma aluse porisse kinni hakanud. Tasuja langes selle kuju ette põlvili ja tõstis ta pea õrnalt üles. Peast rippusid hallid juuksed libedates salkudes üle silmade
annaabi.ee 
