mida teha. Nende kannul aga kasvab põlvkond, kellega nad kord sarnanesid, kuid kes neid enam ei mõista ja nad kõrvale lükkab. Neil pole midagi, sõda on tapnud neis kõik, nad tunduvad ülearused ka iseendale, neil pole muud kui põgeneda. Ka iseenda eest; ja mälestused tunduvad neile justkui pildid kellegi teise elust. 2. "Ei saa öelda, et inimkond ei areneks. Igas järgnevas sõjas tapetakse uutmoodi." (W. Rogers) Kas Rogersil on õigus? Selgita! Minu arvates on Rogersil õigus. Mõeldakse välja uusi relvi või täiustatakse olemas olevaid, mis tapavad erinevalt kui varasemad. Kunagi ammu sõditi mõõkadega, aga nüüd on asendunud mõõgad tulirelvadega. „Läänerindel muutusteta“ raamatu tegevuses olid arenenud sõjatehnika kuulipildujatest granaatideni. Samas tapmine on tapmine ning see ei olene relvast, surma saadakse niikuinii. 3. Mida õpetati poistele koolis, mida väljaõppelaagris? Mis olid eesmärgid? Ja poiste hinnang
enesehinnang. Inimesel on mitu minapilti: ideaal- ja tegelik mina. Terve isiksus on avatud kogemustele (tunnistab tegelikkust, enda tundeid), elab olevikus, usaldab oma organismi, tunneb vabadust valida (ka vastutab) ning loob ja teostab iseennast. Enese määratlemisel kasuatatakse kogemust. Igaühel on oma unikaalne kogemusteväli ehk see, mis ta sees toimub ja mida ta on võimeline teadvustama. Sõnad on tegelikkusega seotud nagu kaart maa-alaga. Kogemustevälja baasil moodustub self, mis Rogersil on pidevas muutumises, kuid on tervik. Ka ideaalmina (see, mida väärtustab ja olla tahab) muutub. Erinevused kahe mina vahel tekitavad probleeme. Kongurentsus see, mida kogemusteväli väljendab ja mida inimene teadvustab. Langeb kokku. Inkongurentsus mingi osa ei lange kokku, nt inimene on ilmselgelt vihane, aga väidab, et ei ole. Inimene peab oma mõtteid ja tundeid väljendama. Enese aktualiseerimine (teostamine) on
Tema teened isiksuse keskse nõustamise, humanistliku õpetamisviisi, grupiteraapia ja inimsuhte uurimisealal tagasid talle üha suureneva populaarsuse mitte üksnes Ühendriikides, vaid kõikjal maailmas. Nobeli auhinna kandidaadiks. Isiksusepsühholoogia ühe mainekaima ülevaate koostajajad tunnistavad, et mitte kellegi pole S. Freudi aegadest peale olnud psühhoteraapia ja nõustamise praktikale nõnda suurt mõju kui C. Rogersil. Eneseaktualiseerimine C.Rogers püstitas hüpoteesi, et inimkäitumist stimuleerib ja reguleerib eneseaktualiseerimise püüd, mis kujutab endast igale organismile omast tendentsi arendada oma võimeid enda säilitamiseks ja arendamiseks . ta arva, et iga inimese juhtiv motiiv on maksimaalselt kasutada ja arendada oma loomuse parimaid omadusi. Eneseteostuse valmidus ja elementaarne maailmaga kohanemise oskus on arengule soodsas keskkonnas seega nagunii kindlalt olemas