Hawthorne'i uurimused võib jagada neljaks: uurimused valguse mõjust produktiivsusele; uurimused produktiivsuse seosest tegevuse kestusega ja töötingimustega; töötajate hoiakute ja arvamuste selgitamine intervjuumeetodil ja sotsiaalse organisatsiooni analüüs. Uuriti sotsiaalse käitumise mudeleid ja staatust. Leiti seos produktiivsuse ja intelligentsuse vahel. 1930. aastani korraldasid Harwardi ülikooli teadlased Elton Mayo ja F. J. Roetlisberger esmase eksperimendi, milles jälgiti inimkäitumise seaduspärasusi tööl. Oma tööd alsutasid nad samuti prduktiivsuse ja töötingimuste seoste selgitamisest. Hiljem lisati uuritava muutujana sotsiaalne seadumus. Nad näitasid, et grupist tulenev moraal ja motivatsioon on tähtsamad kui tööruumi valgustus ja ventilatsioon. Uurimisgrupi arvates olid nendeks grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisoskused ja sotsiaalsed suhted
1924-1933. aastatel uuriti põhjalikult Chicago ettevõttes Harvardi ülikooli teadlaste poolt inimsuhteid tööprotsessis. Neid on hakatud nimetama Hawthorne'i uurimuseks. Püstitati probleemid tööjõudluse ja füüsiliste töötingimuste seostest. Leiti soes produktiivsuse ja intelligentsuse vahel. Samuti jälgiti inimkäitumise seaduspärasusi tööl (produktiivsuse ja töötingimuste seoste selgitamine) Mayo ja Roetlisberger. Nad näitasid, et grupist tulenev moraal ja motivatsioon on tähtsamad kui tööruumi valgustus ja ventialtsioon. Organisatsioonikäitumise aspektist on Harvardi ülikooli teadlaste tööd andnud kaaluka panuse inimsuhete uurimise arengusse. Organisatsioonikäitumise arengu ülevaadetes käsitletakse alati 50 aasta pikkuse praktilise juhtimistöö kogemustega prantslase Henri Fayoli juhtimisanalüüsi. Fayol kirjeldas juhtimisprotsessi viie funktsiooni ehk
liigutuste osa tööprotsessis. 1923.a. moodustati Ameerika Juhtide Assotsiatsioon, kus pühenduti inimtegurile tootmises kui äritegevuses. Sel perioodil uuris Whiting Williams töölisi, ise nende kõrval töötades, ning avaldas katsete tulemusel teose 1920.a. "Mida mõtleb tööline". Teaduslikud uurimused - 20. sajandi keskpaigani. 1920-30-ndatel aastatel tegelesid inimeste tööalase käitumise uurimisega Harvardi Ülikooli professorid Elton Mayo ja F.J. Roetlisberger. Nad korraldasid esmase eksperimendi, kus jälgiti inimkäitumise seaduspärasusi tööl. Hiljem lisati uuritava muutujana "sotsiaalne seadumus, taust". Nad tõestasid, et tööline ja sotsiaalne süsteem on organisatsiooni tähtsaim osa. Nende tööd on küll kritiseeritud kuid nende poolt läbi viidud uuringud on avaldanud olulist mõju inimese tööalase käitumise mõistmisele. Lisaks uuriti 1940-1950 ndatel aastatel peale rühmategevuse ka motiveerimise ja eestvedamise probleemidele