Põhimõte on, et madalama sisendpingega tüürida teiste siirete takistusi ja saada sellega suurem väljundsignaali pinge. 4. Mõõdetud pingevõimendustegur ku, sisend- ja väljundtakistused Rsis, Rv ja võimsusvõimendustegur kp . Arvutan võimendi pingevõimendusteguri: Uv := 96.59mV Usis := 20mV Uv ku := Usis ku = 4.83 Arvutan sisendtakistuse: U*v=77,44mV R=5,1 U=20mV Rsis = 20.624 Arvutan väljundtakistuse: Uv1=91,82mV Uv2=92,27mV Rk1=2k Rk2=20k ( Rk2 Rk1 Uv1 + Uv2 ) Rv := - Rk1 Uv2 - Rk2 Uv1 3 Rv = 4.458 × 10 Arvutan võimsusvõimendusteguri: kp = 0.108 5. Amplituudikarakteristik Joonis 3. Transistorvõimendi amplituudi karakteristik. 6. Logaritmiline amplituudsageduskarakteristik Joonis 4. Transistorvõimendi logaritmiline amplituudsageduskarakteristik. 7. Kokkuvõte
Uc(Isk) 0.0033333333 t ep(Isk) Uc(Bk) 2.20873198E-005 Uc(e/m) 902237253.28614 2 Rk2 2 Rk2 2 U c(e / m) 8 B R 1 2 U C U a 2 Bk 8U a
R2n-rootori nimitakistus, E2k-rootori emj,V I2n-rootori nimivool,A R2n=165/3*24,0=3,97 Arvutame käivitusdiagrammi takistusmõõtkava teguri valemiga mR=R2n/ei , kus mR-takistusmõõtkava tegur,/mm ei-lõigu pikkus punktist e kuni i'ni , mm mr=3,97/100=3,97*10-2 Arvutame rootoriahela takistuse koos käivitustakisti esimese astmega eh=17mm Rk1=eh*mR => 17*3,97*10-2=0,675 Arvutame rootoriahela takistuse koos käivitustakisti teise astmega eg=6mm Rk2=eg*mR => 6*3,97*10-2=0,238 Arvutame rootoriahela takistuse ilma käivitustakistuseta ef=2mm R2=ef*mR => 2*3,97*10-2=7,94*10-2 Arvutame käivitustakisti esimese astme takistuse Ra1=Rk1-Rk2 => 0,675-0,238=0,437 Arvutame käivitustakisti teise astme takistuse Ra2= Rk2- R2 => 0,238-7,94*10-2=0,158
Arvutan elementide väärtused: Reaalne väärtus 3,9 k. Reaalne väärtsus 1,8 k. Reaalne väärtus 120 k. Reaalne väärtus 0,36 M. Reaalne väärtus 68 nF Reaalne väärtus 0,82*2=1,64 nF Reaalne väärtus 33nF Skeemi tööpõhimõtte lühikirjeldus. Antud skeem on transistorvõimendi ning skeem võimendab sissetulevat signaali. Pingevõimendustegur ku Usis=5 mV Uväljund=258 mV Sisend- ja väljundtakistused Rsis, Rv R=1,8 k Uv*=287,4mV Rk1=4,3 k Rk2=39 k Võimsusvõimendustegur kp Amplituudkarakteristik ja logaritmiline ASK graafikuna Joonis 2. Amplituudkarakteristik. Joonis 3. Logaritmiline ASK. Järeldused Praktikumis tutvusime bipiolaartransistoriga ja selle kasutusvõimalusega võimendi skeemis. Meie koostatud võimendi pingevõimengustegur oli ligikaudu 50 korda. Järelikult,võimendit saame kasutada kohtades, kus on vaja saada sisendpingest 50 korda suuremaid
Kahepolaarne toide, selle kasutamine, eelised ja puudused. Kasutatavad seadmed: 1. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. 2. Toiteplokk EP-603 3. Montaaziplaat, transistorid (BC547B), takistid 4. Ühendus ja montaazijuhtmed 5. Tööriistad Arvutuste lähteandmed: ±E = 12 V Uk0 = 6 V Ik0 = 1 mA Koostatud võimendi skeem: Joonis 1. Koostatud võimendi skeem elementide väärtustega. Re= 5,6k Rk1= 6,2k Rk2= 6,2k Punktis 1 mõõdetud ja arvutatud pingevõimendustegurid: Ku = Uv / Us Ku1 = 1043 mV / 10 mV = 104,3 Ku2 = 1031 mV / 10 mV = 103,1 Joonis 2 : Väljundsignaalide graafikud ühes teljestikus. Võimendi väljundsignaalide faasinihe on 180 kraadi. Punktis 2 mõõdetud diferentsiaalne pingevõimendustegur: Uvdif = 2,153 V Us = 10 mV Kdif = 215,3 Teoreetiline: kdif1=2ku=2104,3=208,6 kdif2=2ku=2103,1=206,2 Punktis 3 mõõdetud logaritmiline ASK:
Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2011 1. Koostatud võimendi skeem koos arvutatud elementide väärtustega. Joonis 1. Pingejaguriga diferentsvõimendi skeem Rk1=Rk2=5,1 k RB=120 RE=4,3 k 2. Arvutuste lähteandmed E = +/-12V) Uk0=2,5 V Ik0=0,2 mA 3. Mõõdetud ja arvutatud pingevõimendustegurid, võimendi väljundsignaalide vaheline faasinihe ning väljundsignaalide graafikud. Mõõdetud: Usis=10 mV Uv1=1,115V Uv2=1,124V Ku1=Uv1/Usis=111,5 Ku2=Uv2/Usis=112,4 Arvutatud: Ku1=Ku2=Rk/(0,05/Ik0) =20,4Arvutatud ja teoreetiline ku erinesid üksteisest nii palju
. . ( ) U sis = 0, . I1 = I2 , , Uvalj = Ukp1 . Ukp2 = 0 ( , , -- Uvalj = dI k1 Rk1 + ..), dIk2 Rk2 . LC - Usis Uvalj. E EPR OM . ( > ) f0 . . ---
Polt M12 M14 M16 M18 M20 M22 M24 M27 M30 M36 M42 M48 A mm2 113 154 201 254 314 380 452 572 706 1017 1385 1809 As mm2 84,3 114 157 192 245 303 352 459 560 816 1120 1472 – seibi või terasplaadi (teras-puiduga liidetes) muljumiskandevõime. ( FRk = 3.0 ⋅ fc,90,k ⋅ π ⋅ rk2 − rs2 ) Seibi kandevõime leitakse eeldusel, et normatiivne survetugevus kontaktpinnal on 3,0fc,90,k. PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 52/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 6.4 Naagelliited Naagelliidetele kehtivad põiksuunas koormatud poltliidete nõuded.
annaabi.ee 
