Millised nägid viikingite aja inimesed välja? Sellele küsimusele annavad vastuse arheoloogiliste kaevamistega välja tulnud skeletid. Viikingid olid pikka kasvu. Mehed kandsid habet, mida pügati ja kammiti, kamm pandi isegi hauda kaasa. Nende eluiga ei olnud pikk ja välja nägid nad ka pesemata ja räpased. Kuid kõik need oletused ei saa olla väga täpsed. RJURIK Andmed tema elu ja tegevuse kohta on küllalt napid ja vastuolulised, kuid traditsiooniliselt peetakse teda Rjurikovitside valitsejasoo esiisaks ning Vana-Vene riigi rajaja Igori isaks. Rjurik olevat olnud rosside ehk russide soost seda on peetud Kesk-Rootsi Roslageni piirkonna viikingihõimuks. Vene ajaloolase Vassili Tatistsevi oletusel võis Rjurik olla vendide soost. On ka oletatud, et ta oli varjaagi-slaavi segapäritolu. Tema isana on nimetatud Godoslavi, emana Gostomõsli tütart Umilat. Mõne allika järgi oli Rjuriku isa Taani kuningas Sigurd Snogöye ('Maosilm') ning ema Inglismaalt pärit Heluna.
Sõjamängud),Algul peeti väikeseid lahinguid pealtvaatajatele rüütlisalkade vahel, järk- järgult asendati need kahevõitlusega,Kirik suhtus taunivalt. b)jaroslav tark(978-1054) *Tema valitsemisaeg Vana-Vene riigi hiilgeaeg,Riigi valdused ulatusid Mustast merest kuni Läänemereni,1030 vallutas Tartu,Abiellus Rootsi kuningatütrega, tema tütred abiellusid Ungari, Prantsuse ja Norra kuningaga,Lasi koostada seaduskogu "Vene õigus",Jarisleit Lombakas varjaagid kutsusid teda nii!oli Rjurikovitside soost Vene valitseja, 9871010 Rostovi vürst, 10101036 Novgorodi vürst, 10161018 ja 1019 1054 Kiievi suurvürst. Ta kasutas palju varjaagide ehk viikingite sõjalisi teeneid, eriti Novgorodis. 1030 (6538). aastal võttis Jaroslav koos Vladimiri ja Novgorodi vägedega ette sõjakäigu Eestisse, kus põletas maha Tarbatu linnuse, ehitas asemele oma kindluse, mille nimetas oma kaitsepühaku järgi Jurjeviks, ning sundis Ugandile peale oma maksud
Pärast isa surma 1157 valis bojaaride ja kaupmeeste kogu Rostovi-Suzdali vürst- konnas Andrei Vladimiri, Rostovi ja Suzdali vürstiks. Algul sai ta toetuda eelkõige bojaaridele. Varsti aga ümbritses vürst end teenistuslastest, osalt isegi mittevabadest koosneva kaaskonnaga. Sellega jättis ta end ühelt poolt ilma bojaaride poolehoiust, II poolt aga sai ta endale rajada ustava ja löögijõulise ametnikkonna. Andrei isevalitsejalik käitumine teiste Rjurikovitside ja bojaaride suhtes tõi lõpuks kaasa ta mõrvamise 1174. Vürstivõimu laiendamine ja konflikt väljapaistvate bojaaridega kutsus esile vandenõu, mille tulemusena ta tapeti ööl vastu 29. juunit 1174. 20nd rahulolematut kaaskondlast tungisid ta ruumidesse ja tapsid ta voodis. Vandenõu organiseerisid bojaarid Kutskovitsid. Ainuke, kes vürst Andrei kehast hoolis, oli ta teener kiievlane Kuzmistse, kes sooritas ta keha juures kristlikud kombetalitused. 12
annaabi.ee 
