· Slaavlased panid liikuma hunnid. 1) idaslaavlased (esivanemad andid)venelaste esivanemad(valgevene, ukraina) 2) lääneslaavlased (esivanemad veneedid)-Saksamaa idaossa. 3) lõunaslaavlased (esivanemad sklaviinid)Balkani ps, Bütsants(osad). Tänapäeva Rumeenia, Bulgaaria, Sloveenia, Horvaatia. Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene Tekketeooria e Normanni teooria( slaavlased kutsusid neid varjaagideks): Slaavlased kutsusid Rjuriki, Trevori ja Sineuse endale valitsejaks(normanni soost valitsejad). Novgorodi valitseja, Rjurik, vürst 862. a. Tema hõimlane Oleg vallitab 882. a Kiievi, seda aastat loetakse Vana-Vene riigi tekkeajaks. Slaavlased paganausulised. 988. a Kiievi vürst Vladimir võtab Bütsantsist vastu ristiusu õigeusuna. Koos sellega ka slaavi tähesik e kirillitsa. · Jaroslav Tark Vladimiri järeltulija. 1030. a vallutab Tartu linnuse, nimetab Jurjeviks oma ristinime
elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks. See lõpetas kolmeaastase Karolingide kodusõja.Majordoomus oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal kuninga kojaülem. Vene riigi teke- slaavlaste algkodu ja kolm haru Tänapäeva Valgevene, Ukraina ja Poola aladel. Idaslaavlased, lääneslaavlased, lõunaslaavlased Rjurik - Varjaagidepealik, kes 862. aastal tuli võimule Novgorodi linnas Oleg - Rjuriki kaaskondlane, ks vallutas pärast tema surma 882. aastal Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile Vladimir - 988. aastal lasi end ühes kogu kaaskonnaga ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis Jaroslav Tark - vallutas 1030. aastal Tartu, rajas eestlaste linnuse asemele oma kindluse ja nõudis ümbruskonnas elavatelt inimestelt andamit Rossia Venemaa Õigeusk - üks kristluse kolmest põhivoolust Ivan III - Tema ajal tõusis Moskva Suurvürstiriik lõplikult Venemaa vürstiriikide
Slaavi hõimud ja Vana-Vene riigi teke Slaavi hõime oli 3: 1. idaslaavlased 2. lõunaslaavlased 3. lääneslaavlased Bulgaari riik - võtab omaks ristiusu, piibel tõlgitakse vana-bulgaaria keelde, sellest areneb välja kirillitsa tähestik (Kyrillos). Varjaagid vikingid, normannid. Legend räägib 3 varjaaki (Sineus, Rjurik, Trevor) kutsuti valitsema Vana-Vene hõime. Rjurikist saab Novgorodi vürst (862). Tänu sellele saab Vene riigi teke üha rohkem võimalikuks. Rjuriki järeltulija Oleg vallutab 882 aastal Kiievi. Kiievi ja Novgorodi vahele jääv ala ühendatakse Vana-Vene riigiks. See oli sõjakas riik, rünnati tihedalt Bütsantsi. Samuti tegeleti kaubandusega. 988 aastal vürst Vladimir võtab Bütsantsist vastu ristiusu. Kirik varakeskajal Ristiusk tekkis 1. saj Palestiinas. Ristiusu rajaja oli Jeesus, pärit Naatsaretist. Kiire leviku põhjusteks olid: 1. ristiusk oli mõeldud kõigile 2. Jeesuse jüngrid levitasid seda 3
Slaavlased kutsusid viikingeid varjaagideks. Idaslaavlased jäid jõgede äärde elama, sest nad tahtsid tegeleda ka kauplemisega ja sellega elatist teenida. Nii tekkisid veeäärsed linnad. Saavalased ei saanud oma riigi valitsemisega just kõige paremini hakkama, kuna hõimud ja vürstid pidevalt omavahel kaklesid. Sellepärast otsustati kutsuda riigile valitseja võõrsilt. 862. aastal tuli kohale viikingite pealik Rjurik ja asus elama Novgorodi. 882.aastal vallutas Oleg, Rjuriki kaaskondlane Kiievi ja kuulutas end suurvürstiks. Kiievi vürstidel oli tugev sõjavägi, kus teenisid ka viikingid. Seda nimetati druziinaks. Iga aasta novembris tehti ringsõit ühe alluva juurest teise juurde ja lasti niimoodi end terve talve piirkondade elanikel üleval pidada. Kiievisse jõuti tagasi alles aprillis. Samas pidid vürstid ka riiki kaitsma sõjakate rändrahvaste eest, kes tungisid aeg-ajalt Lõuna-Vene aladele. Slaavlasi aga huvitas Bütsants, mida
annaabi.ee 
