Uusajal muutus valitsevaks joontaktika ja kurnamisstrateegia. Joontaktika oli lahingukord,kus jalavägi jagati kolmeks: eelväeks,peajõuks ning järelväeks; ning need asetati viirgudena tegutsema ühele joonele. Jalaväe tiibadele,vahel ka jalaväeosade vahele,rivistati ratsavägi. Uus lahingukord jagunes tsentrumiks ja tiibadeks,kusjuures tsentrum moodustus jala-ja suurtükiväest,tiivad aga valdavalt ratsaväest. Lahingukord pidi võimaldama tugeva tule andmist ja rivikord ei tohtinud mehhaaniliselt muutuda. Lahingukord pandi paika väljaspool vastase tuld. Kurnamisstrateegia- sõjavägi oli kõigi kindlustatud punktide vahel võrdselt paigutatud. Ohvitserkond Alalised armeed vajasid professionaalseid juhte,st ohvitsere,keda saadi eelkõige ühiskonna valitsevate seisuste hulgast. Ühiskonna kõrgkiht- aadelkond-formeerus algusest peale kui sõjaväeline seisus. Tänuks sõjaväeteenistuse eest vabastati aadel
Rivistamisel asetati külmrelvakandjad keskele ja tulirelvakandjad tiibadele. Lahingus oligi otsustavaks jalaväerünnak, mille löögijõu moodustasid tulirelvadega jalaväelased, kes pidasid võitlust kogupaukudega. Alalise armee loomisega kogupaukude süsteem kadus. Uus lahingukord jagunes tsentrumiks ja tiibadeks.Tsentrumi moodustas jala- ja suurtükivägi, tiivad aga valdavalt ratsavägi. Lahingukord pidi võimaldama tugeva hoobi andmist ja ei rivikord ei tohtinud segi minna ning seetõttu võeti lahingukord sisse väljaspool vastase tuleulatust. Tollase sõjapidamise ülim strateegiline saavutus oli vaenlase territooriumi haaramine ilma ühegi lahinguta. Vastase manööverdamise takistamiseks ja piiride kaitsmiseks rajati tugevaid kindlusi ja garnisone. Eesmärgiks oli kõikide suundade kaitsmine, mis tähendas seda, et sõjavägi oli jagatud ühtlaselt kõigi kindlustatud punktide vahel. Sellist strateegiat nimetati kurnamisstrateegiaks
hingülesannet täita. Motoriseeritud rännaku eelised on: ●● kiirus; ●● allüksuse lahinguvõime säilimine; ●● varustuse vedamine. Motoriseeritud rännaku puudused on: ●● liigne müra; ●● vaenlasele kergesti avastatav; ●● sõltumine tehnikast; ●● sõltumine maastikust; ●● sõltumine aastaajast. MOTORISEERITUD RÄNNAKU RIVISTUS Rännakurivistus on allüksustele ja sõidukitele määratud rivikord, mis sõl- tub olukorrast, vastasest, maastikust ja nähtavusest. Põhiliselt kasutatakse kolme rännakurivistust: ●● avatud rännakurivistus; ●● suletud rännakurivistus; ●● hajutatud rännakurivistus. Avatud rännakurivistuse puhul jaotatakse rännaku-kolonn ränna- kuallüksusteks, rühm moodustab ühe rännakuallüksuse, kus on neli sõidukit Avatud rännakurivistust kasutatakse: ●● varjatud maastikul; ●● vahed 200-300 meetrit.
annaabi.ee 
