Nõukogu koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest, ning sageli täitis see kõrgema kohtukoja ülesannet. Riigiametnikud valiti igal aastal rahvakoosoleku poolt, ning nende kohstus oli juhtide polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Levinud oli klassikalisel ajajärgul aristokraatlik riigivorm. Sõja korral relvastuti vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Põhijõud sõjaväes oli peaaegu alati raskerelvastuses jalavägi. Faalanks oli pikkadesse sirgetesse rividesse, üksteise selajtaha paigutatud lahinguvägi. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad, jõukamad nende seast tulid oma majapidamisega iseseisvalt toime. Paljudes polistes oli ka vaesuse piiril virelevaid põlluharijaid, kes tänu oma võlgadele kodanikuõigustest ilma võisid jääda. Linnaelanikkond koosnes käsitöölistest ja kaupmeestest. Käsitöölised üldjuhul olid väga madala sotsiaalse positsiooniga. Rikkama ja
Tavaliselt otsustas asja nõukogu ning rahvakoosoleku ülesanne oli see heaks kiita. Enamikes polistes domineeriski aristokraatia. Rahvakoosolek valis igal aastal riigiametnikud (enamasti rikaste seast), kellede ülesandeks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Sõjaväe põhijõud oli peaaegu alati raskerelvastuses jalavägi, mis oli paigutatud pikkadesse sirgetesse rividesse üksteise taha tüüpiline Kreeka lahingurivi faalanks. Ühiskonna struktuur Talupojad moodustasid kodanikest enamiku. Jõukamad tulid oma kohustuste täitmisega hästi toime, kuid linnades elas hulgaliselt ka vaesuse põlluharijaid, kes tihti pidid võtma laenu. Suutmata laenu tagasi maksta langesid nad rentniku staatusesse ning mõnedes linnades kaotasid kodaniku staatuse. Ülemkiht sai talupoegade laostumisest küll kasu, kuid seeläbi vähenes ka sõjajõu hulk, mis
1.3. Taktika Testudo (lisa 6) on tüüpiline kaitsetaktika, kus leegionärid hoiavad oma kilpe peakohal, välja arvatud need, kes esimestes ridades on, luues nii koorikulaadse kaitse, mis kaitseb neid eest või ülevalt tulevate noolte ja ka kindlusest kukutatavate kivide eest. (Ibid) Kiil (lisa 7) on üldiselt kasutatav ründavate leegionäride poolt leegionärid moodutavad kolmnurga, tipus üks mees, suunaga vastaste poole see võimaldab väikestel gruppidel hästi vaenlase rividesse tungida ja, kui nende taktikad segi lähevad, vaenlased piiratud postsioonidele lükata, tehes lähivõitluse raskeks. See on koht, kus lühike leegionäri gladius on kasulik, hoituna madalal ja kasutates torkerelvana, samal ajal kui pikemaid Keldi ja Germaani mõõku on võimatu kasutada. Kuna vastase asetuse lõhkumine on väga tihti lahingu võitmise võti, siis oli Kiilu taktika eluliselt oluline Rooma armee asetus. (Cavazzi 2012) Saag oli kiilu vastastaktika
annaabi.ee 
