Mõned sarnased liigid kingivad emasele putuka. Toidetud emane muneb tihti rohkem või suuremaid mune. 18. Displeide evolutsioonilise päritolu hüpoteesid. Displeide kujunemise algallikaiks peetakse järgmisi üldisi tegevuste kategooriaid: 1) Kavatsust väljendavad liigutused ehk kavatsusliigutused 2) Asendustegevused 3) Termoregulatoorsed liigutused 4) Kaitseregulatsioonid kõrvade kaitsmine lidusse ajamisega, silmade kõrvale pööramine 19. Ritualiseerumine kui displeide evolutsiooni erijoon, selle põhjuste seletusi Selle käigus muutub vastav tegevus stiliseerituks, stereotüüpseks, liialdatuks. Displei ühtlasi emantsipeerub, muutub selgeks ja ühemõtteliseks. Põhjuseks tagada sõnumi ühemõttelisus, varjata looma tõelist motiveeritust. KÄITUMISE FUNKTSIOON. 1. Funktsiooni mõiste ja kontseptsioon bioloogias. Evolutsioonilises bioloogias on funktsioonil spetsiifiline sisu: organismi mingi omaduse või tunnuse (näit
• kaitsereaktsioonid - Näide: võitlev loom kaitseb oma kergestihaavatavaid kehaosi silmade kõrvale pööramisega, kulmude kortsutamisega, kõrvade lidusse laskmisega jne). Kuid miks võis selline liigutus evolutsioneeruda ähvardusdispleiks? Kuna kaitsereaktsioon viitas looma haavamatusele, võis see mõjuda vastasele heidutavalt ning sattuda loodusliku valiku soosiva mõju alla, mille tulemusena kujuneski välja spetsiaalne ähvardusdisplei. Ritualiseerumine kui displeide evolutsiooni erijoon – Juba 20. sajandi alguses juhtis J. Huxley loodusteadlaste tähelepanu iseäralikule asjaolule, et kui muu käitumuslik tegevus loomadel on tavaliselt küllaltki varieeruv, siis displeisid iseloomustab nende ritualiseerumine, mille käigus muutub vastav tegevusmuster stiliseerituks, stereotüüpseks ja liialdatuks. Ritualiseerumise käigus displei ühtlasi: • emantsipeerub ehk tegevus kaotab oma algse mõtte ja omandab täiesti uue tähenduse (nt algne
Tunnustatuim hüpotees: displeid said alguse järgmistest tegevustest: (1) kavatsust väljendavad liigutused ehk kavatsusliigutused (õhkutõusmisliigutus ehmatas vaenlast, hakati kasutama ehmatamiseks), 2)asendustegevused (nokaga tiivaküüduse puudutamine, isane kahtleb, partnerite nappusel emane on nõus, arenes edasi), (3) termoregulatoorsed liigutused (karvade turri ajamine, jahutamine, ehmatas), (4) kaitsereaktsioonid(jätavad mulje haavamatusest). Ritualiseerumine kui displeide evolutsiooni erijoon, hüpoteesid selle seletamiseks. Displeid muutuvad rituaalseks, tegevus muutub stiliseerituks, stereotüüpseks, liialdatuks, tegevus kaotab esialgse mõtte ja saab uue, muutub selgeks ja ühtemõtteliseks. Hüpoteesid: (a) Desmond Morris: selline displei võimaldab paremini vältida mitmetimõistmist ja tagada sõnumi ühemõttelisus (b) John Maynard Smith: selline displei võimaldab paremini varjata looma tõelist motiveeritust. 7.KÄITUMISE FUNKTSIOON.