Inimene, kes oma keha tunnetab ja oskab tema vajadustega toime tulla, on ka ise rõõmsam ja teotahtelisem. Professionaalne ja heatasemeline tantsukoolkond rikastavad riigi kultuurielu ning tõstavad tema mainet maailma silmis. 2 Esimesed märgid 12.sajandil Esimene kirjalik vihje eesti tantsulaadsele liikumisele Saxo Grammaticuse kroonikas "Gesta Danorum", kus vihjatakse sõdalaste rituaalsele rütmilisele liikumisele tapluse eel. 1777 eesti geograafia, majanduse ja kultuurielu uurija A.W.Hupel on oma raamatus "Topograafilised teated" peale muu iseloomustanud ka eesti rahvatantsu 1780 puhtlõbustusliku iseloomuga tantsude kohta pani kirja kodukooliõpetajana H.J.Schlegel 1893 Rootsis loodi Rahvatantsu Sõprade Ühendus 3 20.sajandi algus Kunstiline tants
ainuke kodumaine kiutaim; kanepiseemneid tarvitati toiduviljana kuni kuuenda sajandini samamoodi kui hirssi, riisi ja sojaube. Kasutamisest Hiina meditsiinis on teateid teisest sajandist. Üks tolleaegne arst andis oma patsientidele enne operatsiooni seemneümbrise leotisest ja veinist valmistatud jooki. Samas oskas ta eristada mürgiseid seemneümbriseid süütutest seemnetest ja oli teadlik kanepisuitsu hallutsinogeensest mõjust. Arheoloogilised leiud viitavad sküütide rituaalsele kanepisuitsetamisele juba esimesel aastatuhandel enne Kristust. Vana-Kreeka kirjanik ja rännumees Herodotos aga on kirjeldanud, kuidas Musta mere põhjaosa sküüdid valmistanud lattidest ja villastest tekkidest telgi ning puistanud seal sees hõõguvatele kividele kanepiseemneid (tõenäoliselt kestadega). Selle "sauna" leil olevat neile niivõrd meeldinud, et nad möiranud suurest heameelest. Euroopa arheoloogilised leiud kõnelevad peamiselt kahest kanepi kasutamise viisist. Vanimad
Prantslased kaitsevad oma perekonda. Nad pööravad tähelepanu oma lastele, avaldavad austust oma vanematele ja eelistavad elada üksteisest mitte kaugemal kui mõni kilomeeter. Nad peavad kõige üle nõu oma perekonnaliikmetega, alates sellest, kuidas äri laiendada, mida nad sageli ajavad koos, kuni sinnamaani, kuhu talvel suusatama minna. Lapsed kalduvad abiellumiseni kodus elama. Kogu perekond - kolm või neli põlve ja tihti ka nõod - tuleb kokku pühadeks, pidustusteks ja rituaalsele kolmetunnisele pühapäevasele lõunasöögile. Perekondlikud kogunemised on privaatsed talitused. Kui üldse, siis kutsutakse neile ainult kõige lähedasemaid sõpru. Prantslastele meeldib teistest erineda, nii teistest rahvustest kui üksteisest. Nad määratlevad ennast sõnasõjaga, uute ideede, uute teooriate ja uute kontseptsioonidega eksperimenteerimise kaudu. Nad tahavad, et neid võetaks kui tõsiseid intellektuaale, kes
kaotab palju oma tähtsusest, kui vaadelda võitlust tema olemuslikul kujul, s.t. sakraalse agoonina, mis säärasena niihästi tõestab õigust kui näitab jumalate heatahtlikkust. Kuigi kohtulikku kahevõitlust peeti tihtilugu kuni kibeda lõpuni, kaldub ta algusest peale oma vormikülgi esiplaanile nihutama, rõhutades seega oma mängulisi jooni. Juba võimaluses kasutada selleks palgatud võitlejat tugineb tema rituaalsele olemusele, sest just sakramentaalne toiming ju lubabki üldiselt asendamist. Ka lubatud relvade piiritlemine ja omapärased raskendamised, millega püütakse ebavõrdseile võitlejaile võrdseid sansse anda näiteks kui mees peab võitlema naisega vööni kaevandis seistes , kuuluvad relvamängu juurde. Kui kohtulik kahevõitlus näib olevat hiliskeskajal tavaliselt toimunud ilma tõsiste vigastusteta ja saanud omamoodi spordiks, siis jääb lahtiseks, kas see on nõrgenemine
Prantslased kaitsevad oma perekonda. Nad pööravad tähelepanu oma lastele, avaldavad austust oma vanematele ja eelistavad elada üksteisest mitte kaugemal kui mõni kilomeeter. Nad peavad kõige üle nõu oma perekonnaliikmetega, alates sellest, kuidas äri laiendada, mida nad sageli ajavad koos, kuni sinnamaani, kuhu talvel suusatama minna. Lapsed kalduvad abiellumiseni kodus elama. Kogu perekond - kolm või neli põlve ja tihti ka nõod - tuleb kokku pühadeks, pidustusteks ja rituaalsele kolmetunnisele pühapäevasele lõunasöögile. Perekondlikud kogunemised on privaatsed talitused. Kui üldse, siis kutsutakse neile ainult kõige lähedasemaid sõpru. Prantslastele meeldib teistest erineda, nii teistest rahvustest kui üksteisest. Nad määratlevad ennast sõnasõjaga, uute ideede, uute teooriate ja uute kontseptsioonidega eksperimenteerimise kaudu. Nad tahavad, et neid võetaks kui tõsiseid intellektuaale, kes vaidlevad kõige üle, eksistentsialismist marksismini,
annaabi.ee 
