cimento dell'armonia e dell'invenzione'' (,,Harmoonia ja leidlikkuse võistlus'', op. 8, 1724), mis kujutavad helimaali võtetega nelja aastaaega. Kontsertide aluseks on (ilmselt Vivaldi enese loodud) sonetid, mille eredamad kujundid on kirjutatud partituuri koos teravmeelsete muusikaliste vastetega, samas on see kujundlik programm elegantselt ühendatud traditsioonilise vormiskeemiga. Kiirete osade traditsioonilises vormis vaheldub refräänilaadne orkestriteema (ritornell) muutuvate soololõikudega. Vivaldi annab orkestriritornelli kanda osa üldkujundi ning kirjutab värvikalt ja dünaamiliselt vahelduvad helipildid peamiselt viiuli soololõikudesse. Aeglastes teistes osades kuuleme sageli mitut kontrastset kujundit üheaegselt, näiteks ,,Kevade'' II osas (,,Ja õitsval aasal tukub lehtede õrna sahina saatel kitsekarjus, truu koer tema kõrval.''). Nimetatud kogumik sisaldab rohkesti programmilisi
on keerukale fuugale sissejuhatuseks, eelmänguks, meeleollu viimiseks. Prelüüde ja fuugasid luuakse klahvpillidele. Ooper Ooperis on ühendatud kirjandus (libreto), kujutav kunst (lavakujundus, kostüümid), tants ja muusika Ooperi muusikalised numbrid Solist esitab aariat, retsitatiivi (kõnelaul, viib sündmustikku edasi) Ansambel esitab ansamblit (nt. Kvartett esitab kvartetti) Koor esitab koori Orkester esitab avamängu, vahemänge: intermezzo, ritornell Ooperit, kus kõik muusikalised numbrid on lõpetatud tervikud, nimetatakse numbriooperiks. Opera seria tõsine ooper Opera buffa koomiline ooper Soolohääle liigid on: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt, kontratenor, tenor, bariton, bass (madalaim bassoktavist) Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis. Esimestes ooperites toetuti VanaKreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil
sissejuhatuseks, eelmänguks, meeleollu viimiseks. Prelüüde ja fuugasid luuakse enamasti klahvpillidele. Ooper Ooperis on ühendatud kirjandus (libreto), kujutav kunst (lavakujundus, kostüümid), tants ja muusika Ooperi muusikalised numbrid: Solist esitab aariat, retsitatiivi (kõnelaul, viib sündmustikku edasi) Ansambel esitab ansamblit (nt. Kvartett esitab kvartetti) Koor esitab koori Orkester esitab avamängu, vahemänge ( intermezzo, ritornell) Ooperit, kus kõik muusikalised numbrid on lõpetatud tervikud, nimetatakse numbriooperiks. Opera seria – tõsine ooper Opera buffa – koomiline ooper Soolohääle liigid on: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt, kontratenor, tenor, bariton, bass (madalaim bass on bass-oktavist) Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis. Esimestes ooperites toetuti Vana-Kreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli
orel). Ooperi ülesehitus on sümmeetriline, I ja V vaatuse tegevuspaik on sama. Ooper on selgelt liigendatud, selleks aitavad kaasa madrigalistiilis, tantsulised koorid. Ooperi keskpunkt on III vaatus ja Orpheuse monoloog (pöördumine Charoni poole) ,,Possente spirto", mis ühtlasi on ka laulukunsti ülistus. Monoloog koosneb salmidest, mida eraldavad orkestri ritornellid (ritornell tagasipöörduv, korduv muusikaline materjal; orkestri vahelõigud barokk-kontsertides või ooperites). Võiksime O. monoloogi nimetada ka aariaks (seda nimetust iseenesest veel ei eksisteerinud). Monteverdi ühendas ,,Orpheuses" varasemad teatrivormid intermeedium (uhke lavakujundus, lavaefektid), pastoraal (ainestik, tegelaskond), Peri ja Caccini ooperikatsetused (retsitatiivne stiil, draama muusikas). Võrreldes viimastega on
annaabi.ee 
