AJALUGU 1. Keskaegne linn Linnad hakkasid tekkima X – XII sajandil. Tekkisid kaubateede ristumispunktidesse, külade ja kloostrite ümbrusesse, antiikaegsete linnade kohale, feodaali valduste keskele. Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Linnaelu juhtis raad (reguleeris käsitöö ja kaubanduse toimumist, hoolitses linna heakorra eest, mõistis kohut, tegeles rahandusega, usueluga, hariduseluga, oli ka linna omavalitsuseks). Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse tsunftidesse (kaubandus) ja gildidesse (käsitöö; Mustpeade gild)
12. Linnade tekke põhjused. Paigad, kuhu linnad tekkisid. 13.sajandiks olid linnad taas muutunud käsitöö-ja kaubanduskeskusteks. Linnade kujunemise põhjusteks olid: 1) ühiskonna areng, mis tõi kaasa käsitöö ja põllumajanduse üha suurema eraldumise, 2) inimeste soov saada kvaliteetset kaupa, 3) käsitööliste koondumine ühte paika, et end paremini kaitsta ja oma kaupa müüa. Linnad tekkisid veekogude äärde ja kaubateede ristumispunktidesse (nt.Pariis on Seine` jõe ääres), aga ka kloostrite ja mõisade juurde.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Madalmaad ja Põhja-Itaalia. 13. Negatiivsed ja positiivsed ilmingud linnas. Negatiivsed ilmingud Positiivsed ilmingud Sündimus väike, iive negatiivne, Hariduse võimalus, haiguste (taudide) levik, suurem kauba valik, ülerahvastatus, meelelahutused,
○ kihelkonnakirikutes oli jumalausulasena ametis preester; ■ suur osa preestrites pärines Saksamaalt. ○ teenistus kirikus toimus ladina keeles- harimatutele eestlastele jäi sisu suuresti arusaamatuks. Linnad: ● Tekkisid saksa kaupmeeste äride huvides; ○ Liivimaale rajati esimesed linnad juba vallutuste ajal (Riia- 1201. aastal). ● Kujunesid muistsetesse kauplemispaikadesse ja teede ristumispunktidesse; ● Keskaegsed linnad olid õiguslikus mõttes iseseisvad, mille tagas maaisandalt saadud linnaõigus; ○ siiski oli linnades ka maaisanda valdusi, kus kehtisid tema, mitte linna seadused (Tallinnas Toompea). ● Eesti keskaegsed linnad: ○ Tallinn; ○ Tartu; ○ Paide; ○ Haapsalu; ○ Vana-Pärnu; ○ Uus-Pärnu; ○ Rakvere, ○ Narva; ○ Viljandi.
Üldjoontel on peamised omadused, mis rüütlitele iseloomulikud olid säilinud, kuid need ei määra igapäevast elu. Inimesi mõjutab siiski rüütlitele omane edevus ja eputamine. Naistega käitumine on äärmiselt erinev ringkonniti. Ajalugu Page 30 Linnad 20. jaanuar 2010. a. 13:43 Kujunevad uuesti välja 13 sajandiks. Linnad muutusid käsitöö ja kaubanduskeskusteks. Tekkisid kaubateede ristumispunktidesse (sadamad, jõesuudmed, antiiklinnade asukohtadesse, põllunduskeskuste lähedale). Igal linnal 2 põhitunnust: linnamüür (piir ja kaitse), linnaõigus (maaisandate ja linlaste ning linlaste endi vahelised suhted). Linna juhtis raad. Korporatiivsed: gildid ja tsunftid. Tavaline 1000-2000. 60-70 linna 10000. Üksikud 100000. Levis hansakaubandus. London - uhke linn Lombardia, Toscana - üritasid vabaneda rooma ja saksa keisrite väe alt Sveits- mägilinnad
annaabi.ee 
