sääre. 3. Laskub alla läbi ajutüve ventraalosade ‐ pedunculi cerebri (mesencephalon), pars ventralis pontis, pyramis (medulla oblongata). 4. Pikliku aju alumises osas kiud ristuvad vastaspoolele ‒ (kontralateraalsed) moodustades decussatio pyramidum’i, seejärel laskuvad alla seljaaju külgväädis kui tractus corticospinalis lateralis (75‐90% kiududest). Ristumata kiud kulgevad alla eesväädis, moodustavad tractus corticospinalis anterior’i, ristudes edaspidi vastava segmendi kõrgusel seljaajus. 5. Alumise, perifeerse motoneuroni keha (esimene sünaps) paikneb seljaaju eessarves, motoorsetes tuumades (mediaalselt ‒ kehatüvi, lateraalselt ‒ jäsemed). 6. Aksonid väljuvad seljaaju eesmise juure kaudu spinaalnärvi koostises keha ja jäsemete lihastele. 7
Neid on palju vähem, kui parvorakke. 15. Millest koosneb nägemisnärv ja millisteks osadeks jaotub? Nägemisnärv lahkub reetinalt nägemisnärvi pea kaudu. Keskelt tungivad läbi reetina tsentraalne arter ja veen. Nägemisnärvi pead nim. pimetähniks, seal puuduvad nii kepikesed kui kolvikesed. Jaotub: silmasisene, silmakoopa sisene, kanalisisene, ajusisene. 16. Kuidas korraldab nägemisristmik infot? Joonista. Välimised reetina närvikiud jõuavad nägemisristmikuni ilma ristumata, lõppedes samapoolses LGN- s. Ninapoolsed närvikiud ristuvad, nim. poollõikumiseks. Fiksatsioonipunkt vasakul pool projekteerub paremasse ajupoolkerra ja vastupidi. 17. Mitu kihti on LGNis? Millistele kihtidele jõuab samapoolse silma info, millistele kihtidele vastaspoolse silma info? - Lateraalsed põlvikkehad koosnevad 6-kihist. Samapoolse silma info jõuab 2,3 & 5 kihile. Vastaspoolse silma info 1,4 & 6 kihile. 18. Kus asub esimene binokulaarne rakk? - V1 alas ehk triibuline koor. 19
motoneuron) motoneuron) sisekihn motoorne närvijuur keskaju ajujalakesed närvipõimik ajusild perifeerne närv. Püramidaaltrakti kahjustussündroomid Püramidaaltrakti kahjustus: halvatus Kui mingi osa püramidaaltraktist jääb ristumata (juhteteede ühendused katkenud), siis võib tekkida halvatus. Kas siis parees (osaline halvatus) või pleegia (täielik halvatus). Halvatused jaotatakse: . tsentraalseteks halvatusteks (esineb sagedamini) ja perifeerseteks halvatusteks 3 ·Tsentraalne halvatus: Halvatud lihaste toonus aja jooksul suureneb (nädal, kuu). Põhjustades jäsemetes kanguse e. spastilisuse või ka rigiidsuse