Magdalena (Kolumbias) jõeni. Neid on kõige rohkem kultiveeritud Lääne-Aafrikas, nad on vastupidavad. Viljad on kujult täidlasemad ja otsast ümaramad kui criollo viljad. Vilja kest on paks, seemned eelmistest vähem kvalitetsed. Seemeneid saab eelmisest tüübist eristada nende idulehtede nõrga punakaspruuni värvuse järgi. Forasterokakaopuid peetakse kahe eelmise põhitüübi vahelisteks hübriidideks. Kuna kakaopuud risttolmlevad väga kergesti, siis on vahevorme palju ja nende kuulumine ühte või teisse rühma mõnel juhul üsna ebamäärane. Forastero ja Calabacillo tüüpe loetakse lähedasteks, mõned isegi samastavad neid. Tugevama kasvu ja suurema vastupidavuse tõttu on Criollo tüübi tublisti kõrvale tõrjunud. Viljad pealt siledad, rohekad või kollakad, idulehed ka punakaspruunid. Enamik kasvatatavaist kultuurvormidest kuulub siia. Seemne kvaliteet kahe eelmise tüübi vahepealne
seemnetes(%) Valmivus Varajane Keskvalmiv Varajane Pooltaivorm kemiline kevad Kanep Üheaastane rohttaim, mis võib kasvada kuni 4-5 m kõrguseks. Kahekojaline taim. Emastaime õis annab ainult eakastaime ja vastupidi. Isesõites paikneb õietolm ja emastaime emakas ja sigimik. Isetaim areneb kiiremini. Nad on tuule abil risttolmlevad. Puuvill Kasvab troopikamaades looduslikult kuni 6 m kõrguseks ja on mitmeaastane taim. Kultuuris kasvatatakse puuvilla 1,5 m taimena ja on üheaastane kultuur. Õis on korrapärane riietine. Pärast viljastumist moodustub sigimiskast kupar. Valmides kupar pokatab. Ühes kupras võib olla 10-12 seemet. Seemned sisaldavad õli. Mugulviljad Kartul
Vastandmõiste sellele on avatud populatsioon, kus toimub mingil määral ristumine ka teiste populatsioonide isenditega, kellel on oluliselt erinev genotüüp. Populatsiooni kogu geneetilise informatsiooni, tema genofondi moodustab kõikide selle populatsiooni isendite geenide (genotüüpide) kogusumma, kõikide alleelide kogum. 63.Populatsioon isetolmnevatel ja risttolmnevatel kultuuridel. Enamik köögiviljakultuuridest on risttolmlevad putukate ja tuule abil. Isetolmlevad on aedhernes, tomat, aeduba ja salat, teraviljadest nisu ja oder. kaer, kartul. Risttolmlejad on rukis, mais, ristikhein, porgand, ristõielised köögiviljad ja söödajuurviljad, kurk jne. Risttolmlemine on bioloogiliselt kasulikum ja sellepärast on taimeriigis palju kohastumist risttolmlemiseks. (Isetolmlevatel põhjustavad viljastumise samas õies valminud tolmuterade emakasuudmele sattumisel tekkinud spermiumid. Risttolmlejatel peavad aga
annaabi.ee 
