Kultuurtaimed on järjekindlalt aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimed. Kultuurtaimed jaotatakse põlvnemise käigu järgi: 1. Primaarsed ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid. Nisu 2. Sekundaarsed, Levisid algul umbrohuna, kuid hiljem hakati kultuurtamedena kasvatama. Rukis Sort- kultuurtaimede kõige madalam süsemaatika üksus. Isetolmlevatel sort on liin, vegetatiivsetel sort on kloon. Risttolmlejatel kitsam või laiem populatsioon. Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1
või sellega üheaegselt. Rukis õitseb 8...10 päeva peale loomist. Õitsemise järgi jagunevad teraviljad: 1. Isetolmlejad: nisu, oder, kaer; 2. Risttolmlejad: rukis, tritikale, mais. Varem õitsevad pea keskosas asuvad pähiku alumised õied. Kaeral algab õitsemine pöörise ülemisest osast. Esimesena moodustunud terad on suuremad ja paremate teraomadustega kui hilisemad. Normaalset õitsemist takistavad madal või liiga kõrge temperatuur, vihm ja tugev tuul (eriti risttolmlejatel). Mittetäieliku viljastumise korral tekivad tühjad pähikud, mistõttu saak jääb väikeseks. Õitsemisel kõrte pikkuskasv ja lehtede moodustumine lõpeb, kuid kuivainet tuleb juurde kuni vahaküpsuseni. 1. Valmimine algab tera moodustumisega. Järgneb tera täitumine ja küpsemine. Valmimine jaotatakse kolme järku: 1. Piimküpsus taimede ülemised lehed on rohelised. Terade sisu on piimjas ja vedel. Piimküpsuse lõpul võib teravilja tervikkoristada. 2
Isetolmlevad on aedhernes, tomat, aeduba ja salat, teraviljadest nisu ja oder. kaer, kartul. Risttolmlejad on rukis, mais, ristikhein, porgand, ristõielised köögiviljad ja söödajuurviljad, kurk jne. Risttolmlemine on bioloogiliselt kasulikum ja sellepärast on taimeriigis palju kohastumist risttolmlemiseks. (Isetolmlevatel põhjustavad viljastumise samas õies valminud tolmuterade emakasuudmele sattumisel tekkinud spermiumid. Risttolmlejatel peavad aga emakasuudmele sattuma teise taime tolmuterad). Sortide segunemise vältimiseks tuleb risttolmlevate kultuuride sordid ja omavahel risttolmlevad kultuurid ruumiliselt isoleerida, st seemnepõllud üksteisest teatavasse kaugusse rajada. Sama kehtib risttolmlevate kultuuride sertifitseeritud ja standardseemne põldude vahel. 64.Puhtad liinid,biotüüp W. Johannseni mõiste- puhas liin- ühe taime järglaskond isetolmlevate liikide korral, kõik geenid on homosügootses olekus.
annaabi.ee 
