Ix=Iy=Ip/2= d4/64. Liitkujundi inertsimoment mingi telje suhtes- võrdub osakujundite inertsimomentide summaga sama telje suhtes. Pöördenurk- nurk lähtetelje positiivsest suunast vastava pööratud telje positiivse suunani. Tan = -(D0- I*)/Ixy Peateljed- teljepaari , mille suhtes inertsimomendid on ekstremaalsed. Tunnuseks on tsentrifugaalmomendi võrdumine nulliga. Sümmeetrilise kujundi peateljeks on alati sümmeetriatelg ja selle risttelg. Mittesümmeetrilise kujundi korral kasutan nurga leidmiseks tan valemit. Peainertsmomendid- ekstremaalsed inertsmomendid. Peatasand-varda pikitasand, mis on määratud varda telja ja ühega ristlõike peatelgedest. Jõusüsteemi tasakaal- tarvilik ja piisav on tingimus, et nulliga võrdukisd jõudude projektsioonide summad kolmel koordinaatteljel ja momentide summad nende telgede suhtes. Tasandilise jõusüsteemi tasakaal- variant.1. Fx=0 , Fy=0 , Mz=0 ; variant.2. MzA=0, MzB=0,
4. Itaalias olid kuulsad botaanikaaiad, mis ei sostu terrassaedadega. Kuulsaim ja vamnim, mis teiste botaanikaaedade rajamist mõjutas oli Paduas Orto Botanico 1545 a. rajatud. Tänapäeval on seal Padua botaanikaaed ja säilinud vana aia jaotus ja mõned puudki 16.st sajanddist. 5. 16 saj. lõpukümmnendi Itaalia kuulsusi oli Villa Imperiale Pesarossa Aadria mere rannal. Tugevad mõjutused Belvedere aiast. , terassid, kesktelg, madalamate terasside risttelg. Õue ümbritsesid vajulised grotid, koopad, sammaskäigud. Katusele oli ehitatud promenaad ja vaatetornid. 6. Tüüpiline Itaalia renessans aed on ka Villa d'Este Rooma lähedal Tivolis. Üks kõige roomalikum aed. Projekteeris P.Ligorio kardinal Ipplito d'Este käsul. Alustati 1550 ja aeda tehti kuni 1575 aastani. Praegu Itaalia tuntumaid turismiobjekte. Tervik jaguneb kahte ossa, terassaiaks ja maapinnaga tasa olevaks aiaosaks, nende piiriks on basseinide süsteem
osad olid täidetud lillepeenardega ja üksikute viljapuudega, keskel paviljonid. Mõlemal pool lilleaeda olid labürindid. Keskosa laugjatel nõlvadel kasvatati eksklusiivseid viinamarjasorte. Paks mets järsakul koosnes hobukastanitest, mändidest, jalakatest ja loorberipuudest. Ka viljapuudel oli siin oma koht (Hellström 1997). Villa d'Este peatelge rõhutab ainult üks suur purskkaev, sellega ristuvaid telgi lõpetavad samuti purskkaevud ja skulptuurid. Eriti vägev risttelg - Saja Purskkaevu allee - on palistatud Koostanud: 52Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a astmelise müüriga, millest tõepoolest purskuvad välja sajad veejoad. Alumisest väravast sisenedes jäi vaade peateljele varjatuks pergola tõttu, kuid igalt poolt kostev veesulin-pladin- kohin tõotas vägevaid elamusi
annaabi.ee 
