Elektromanetiline induktsioon on nähtus kus magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Elektromagnetism käsitleb elektromagnetnähtuste omavahelisi seoseid ja vastastikuseid muundumisi. Maxwelli väide: ajas muutuv elektrivälja tekitab magnetvälja ja vastupidi. Elektromanetväli koosneb elektriväljast ja manetväljast mis levib ruumis lainena. Elektromagnetlaine on ristlaine kus elektrilaine ja magnetlaine võnguvad teineteise suunas ristsuundades ja levivad valuse kiirusega. Pööriselektriväli Elektrigeneraator,elektrimootor,dünamo-koosnevad paigalseisev osa ehk staator,pöörlev osa ehk rootor Generaator toodab voolu,mootor tarbib voolu Kui rootor pannakse pöörlema kas mehhaanilise jõu abil,siis rootoris olevad traatramid hakkavad oma tasapinnaga lõikama magnetvälja jõujooni. Rootori raamid pöörlemisel magnetväljas kui nad lõikavad magnetvälja jõujooni ja tekitavad vahelduvvoolu.
Dispersioon on aine murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest). Väiksema lainepikkusega valguslained murduvad enam läbiminekul klaasprismast. Tekib värviline valgusspekter. 11.Milles seisneb valguse polarisatsiooni nähtus? Millisel kahel juhul toimub valguse polariseerumine? Polariseerida saab ainult ristlaineid, seega ka valgust. Valguslaines muutuvad sinusoidaalselt nii elektri kui magnetväli. Nende võnkumised toimuvad teineteisega ristsuundades ja kanduvad ruumis edasi, moodustades valguslaine. 1.) Valguse polariseerumine toimub valguse peegeldumisel. 2.) Valguse polariseerumine toimub ainetes läbi minekul.
koosnevad kahest osast kokkuliimitud prismadest. Tuntum neist on Nicoli prisma ehk lihtsalt 32 nikol. 60. Optiline anisotroopsus. Valguse kaksikmurdumine. Kaksikmurdumiseks nim nähtust, mille puhul ainele langev loomuliku valguse laine jaguneb murdumisel kaheks - tavaliseks laineks (o) ja ebatavaliseks laineks (e), mis levivad aines erinevais suundades erinevate kiirustega, olles omavahel ristsuundades polariseeritud. Igas kaksikmurduvas aines esineb kas üks või kaks sihti, milles kaksikmurdumist ei esine. Neid suundasid nim optilisteks telgedeks. Kaksikmurdumist esineb ainult anisotroopsetes ainetes, s.t ainetes, kus füüsikalised omadused on erinevates ruumisuundades erinevad. Sellisteks aineteks on põhiliselt kristallid, millel ei ole kuubiline struktuur. Sel juhul võib aine dielektriline läbitavus ε omada erinevais suundades
valgusallikast tulev valguskiir poolläbipaistva peegli abil kaheks. Kaks kiirt levivad teineteise suhtes täisnurgi ja juhitakse siis poolläbipaistva peegli abil taas kokku. Kui valgus leviks ristsuundades erineva kiirusega, peaks ühe kiire laineharjad ühtima teise nõgudega ja laine peaks vaibuma. Kõikide vaatlejate mõõtmised annavad ühesuguse c valguse kiiruse, hoolimata sellest, kui kiiresti nad liiguvad. Valguse kiirus ei sõltu vaatlejate liikumisest
valgusallikast tulev valguskiir poolläbipaistva peegli abil kaheks. Kaks kiirt levivad teineteise suhtes täisnurgi ja juhitakse siis poolläbipaistva peegli abil taas kokku. Kui valgus leviks ristsuundades erineva kiirusega, peaks ühe kiire laineharjad ühtima teise nõgudega ja laine peaks vaibuma. Kõikide vaatlejate mõõtmised annavad ühesuguse valguse kiiruse, hoolimata sellest, kui kiiresti nad c liiguvad. Valguse kiirus ei sõltu vaatlejate liikumisest ja on kõikides suundades võrdne.
annaabi.ee 
