võõra komponendi vahel, mille tulemusena tekib immuunvastus organismi enda rakkude ja kudede vastu. Tolerantsi kadumise põhjusteks on: · uued T ja B raku kloonid, mis tekivad ilma antigeeni juuresolekuta, · viirusinfektsioonid indutseerivad vastava tsütokiinide keskkonna, mis võib anergseid rakke jälle sisse lülitada, · viirusinfektsiooni tagajärjel tekkinud uued epitoobid, · hormoonid (östrogeen), · ravimid, · ristreaktiivsed antigeenid, · mimikri, · polüklonaalne aktivatsioon. Immuunpuudulikkus on põhjustatud sageli ühest geeni defektist; autoimmuunsus on tavaliselt polügeenne. Tuntumad autoimmuunhaigused on näiteks: · liigeseid kahjustav reumatoidartriit, · kesknärvisüsteemi ründav hulgikoldeline skleroos (sclerosis multiplex) · pankrease insuliini tootvaid rakke hävitav lapseea suhkurtõbi.
rakkude küpsemist. T rakud muutuvad kiiremini tolerantseks, B rakud kaotavad tolerantsese kiiremini. T rakkude tolereeriv doos on madalam kui B rakkudel. Tolerantsi kadumise põhjusteks on: Uued T ja B raku kloonid, mis tekivad ilma antigeeni juuresolekuta, viirusinfektsioonid indutseerivad vastava tsütokiinide keskkonna, mis võib anergseid rakke jälle sisse lülitada, viirusinfektsiooni tagajärjel tekkinud uued epitoobid, hormoonid (östrogeen), ravimid, ristreaktiivsed antigeenid , mimikri, polüklonaalne aktivatsioon. Tolerantsi kadumise tagajärjel tekib autoimmuunsus. Autoimmuunsus on organismi võimetus teha vahet oma ja võõra komponendi vahel, mille tulemusena tekib immuunvastus organismi enda rakkude ja kudede vastu. Immuunpuudulikkus on põhjustatud sageli ühest geeni defektist; autoimmuunsus on tavaliselt polügeenne. Tuntumad autoimmuunhaigused on näiteks
Struktuur. Ümbrisega +RNA-ga üheahelalise genoomiga viirus. Struktuurilt picornaviiruste sarnane – kapsiid on ikosaeedriline, 1 +RNA. Suuremad kui picornaviirused (45…75 nm), ümbrisega. Genoom kodeerib varaseid ja hiliseid valke. Neil on kaks või kolm glükoproteiini, mis moodustavad ühe oga. Glükoproteiinide C-terminus on kapsiidile ankurdatud, mistõttu ümbris pakib ennast tihedalt ümber kapsiidi, võtab kapsiidi kuju. Kapsiidivalgud perekonnas on sarnased, antigeenselt ristreaktiivsed. Ümbrise glükoproteiinid ekspresseerivad unikaalseid antigeenseid determinante, mis erinevaid viiruseid eristavad, ja ka ühiseid, mis grupisiseselt samad. Viirus kinnitub spetsiifilistele retseptoritele erinevatel rakutüüpidel, erinevatel viirustel on erinev koetropism Epidemioloogia. • Infitseerib ainult inimesi, saadakse enamasti lapseeas. • Levib hingamisteede sekreetidega. • Levikut soodustab levimine sümptomite puudumisel / enne nende avaldumist, ülerahvastatus, lasteaiad.
annaabi.ee 
