Mullatööde nullpunktis projektjoon lõikub olemasoleva maapinnaga (joonis 1.1). Selleks et leida projektjoone lõikepunkti maapinnaga, tuleb arvutada tema kaugus (x) eelmisest ja (y) järgmisest piketist. Näiteks pikiprofiili üks nullpunktidest on pikettide 1 ja 2 0 , 3 3 2 x 10 0 0,096 x100 vahel. x= = 77,57 m; y= = 22,42 m. 0 ,3 3 2+0 , 0 9 6 0 ,3 3 2+0 , 0 9 6 Ristprofiilide koostamine: Ülesandes on kaks ristprofiili- pk 4 ja pk 5+62 kohal (joonis 1.2 ja 1.3). Ristprofiilil on mõõtkava nii horisontaal kui ka vertikaalsuunas 1:200. Ristprofiili joonestamist alustan vahekauguste kandmisest. Näiteks pk 4 juures on mõõdetud vasakule 12 m ja 8m ning paremale 5m ja 10m. Vahemaade kandmist alustan vasakule mõõdetud kaugusest ehk selle ristprofiili puhul siis 12m. Kuna mõõtkavas 1:200 vastab 1 cm-le 2m, siis 12:2=6cm
uue suuna direktsiooninurk. Situatsiooni mõõdistamisel kasutatakse tihti ristjoonte meetodit ja ristjoone aluse kohalt tehtud lugemid on soovitav kirjutada vasakule poole trassi. Iga uut piketaaziraamatu lehekülge alustatakse piketist, millega eelmine lehekülg lõpetati. Piketaaziraamatu täitmisel märgitakse iga nurgapunkti kõrvale ringi kõvera andmed (tavaliselt vasakul) ja ringikõvera arvutused (tavaliselt paremal) (täpsem paigutus töölehel). Piketaazi märkimisel tuleb valida ka ristprofiilide asukohad, ristprofiilid valitakse tingimata sellistesse kohtadesse, kus maapinna kalded ristisuunas muutuvad. Tihti nõutakse ka ristprofiilide märkimist iga piketi kohta. Ristprofiil märgitakse märgitakse mõlemale poole teed välja tee maariba laiuselt ja sellele ristsihile märgitakse kõik maapinna iseloomulikud, mis asuvad sellel ristprofiili joonel, kaugused märgitakse lähtudes tee teljest. Kauguse numbri ette märgitakse täht V või P. Ja need punktid
401,9 2,3 731,6 401,9 0,0013 0 2,3 351,9 618,6 731,6 351,9 0,0011 0 618,6 330,6 224,5 731,6 330,6 0,0010 0 224,5 448,2 0,0 731,6 448,2 0,0014 0 0,0 570,6 0,0 731,6 570,6 0,0018 0 0,0 13872,5 1871,9 21948,0 13431,3 0,0418 441,2 2313,1 Ristprofiilide osapindalad Nõlva pikkused Smulle Smulleap Speenrad Skatend Sjuurde Ssüvend Nõlv-mulle 12,12 0,52 1,40 14,26 0,00 4,93 11,04 0,52 1,40 13,14 0,00 4,61 9,07 0,52 1,40 11,11 0,00 4,00 7,32 0,00 0,52 1,40 9,38 0,00 3,42
Kõvera peapunktid (kõvera, algus, lõpp ja keskpunkt) arvutatakse valemit järgi: Pk KA = Pk N - T Pk KL = Pk KA + K Pk KK = Pk KA + 0,5K T - tangens ehk puutuja pikkus = R*tan(/2) K - kõvera pikkus = **R/180 72. Trassi nivelleerimine RAAMATUST: Pärast trassi põhipunktide (alguse ja lõpu, pöördepunktide, sihipunktide) märkimist, piketaazi rajamist (põhi- ja plusspikettide kindlustamist maa- ja numbrivaiaga), ristprofiilide ja kõverate peapunktide märkimist ning pikettide ülekandmist kõveratele toimub kõigi nimetatud punktide ja reeperite nivelleerimine (v.a. pöördepunktid ja sihipunktid). Normaalne kaugus nivelliirist latini on trassi nivelleerimisel kuni 100 meetrit, eriti soodsates tingimustes ja tasase reljeefiga maastikul kuni 150 m. Järelikult saab valida sidepunktid 100, 200 või 300 m vahega. Need on tavaliselt põhipiketid. Kõik ülejäänud piketid ( osa põhipikette ja
annaabi.ee 
