Kontrolltöö Nr 6 - A 1. Laeva tsirkulatsioon. Tsirkulatsiooni elemendid. (teha joonis). 2. Millist peilingut nimetatakse loksodroomiliseks. 3. Koha määramine kahe rõhtnurga järgi. (joonis). 4. Koha määramine kauguse ja sügavuse järgi. (joonis). 5. Koha määramine ristpeilingu järgi. (joonis). 6. Täisnurga võte. 7. Esimese peilingu kasutamine. (joonis). 8. Koha määramine peilingu ja kauguse järgi.(joonis). Kontrolltöö Nr 6 B. 1. Tsirkulatsiooni määramine liitsihi ja horisontaalnurga järgi. (joonis). 2. Mida nimetatakse isopeilinguks. 3. Koha määramine kolme peilingu järgi. (joonis). 4. Kauguse määramine merel. (joonis). 5. Ristpeiling triiviga.(joonis). 6. Kahekordse nurga võte. 7
Hm e Dm Näide: 17,25; lg =17,3 =0´,15´,0 TT- Tallinn- 210´,5; GK=0´,0; i+s=0 H=31m; c=10´-0,3miili e=6m Koha määramine ristpeilungi järgi Ühe orientiiri kahe eriaegse peilimise teel laeva asukoha määramist nimetatakse ristpeilingu meetodiks, kusjuures esimene peilung taandatakse teise peilungi võtmise hetkele. Laeva asukoha määramisel ristpeilungi meetodil, sooritatakse üksikud võtted järgmises korras: võetakse kompassi peilung ning märgitakse üles kellaaeg T, ja loginäit lg, ; KP parandatakse kompassiõiendiga ning kantakse kaardile TP, ; kursijoone, looditud sügavuse ja peilingujoone paiknemise järgi saadakse ettekujutus laeva ligikaudsest asukohast. A
kindlaksmääramine. Navigatsiooniline observeerimine põhineb navigatsiooniliste orientiiride vaatlusel peilimisel, rõht- ja püstnurkade ning kauguste mõõtmisel. Visuaalseid kohamääramise viise Liitsihtide (tehislike ja looduslike) järgi Kompassipeilingu järgi Sektortulede järgi Asukoha määramine: Kahe ja kolme peilingu järgi Peilingu või kauguse ja rõhtnurga järgi Kahe rõhtnurga järgi Peilingu ja kauguse järgi Kahe kauguse järgi Ristpeilingu järgi Peilingu ja sügavuse järgi Kolme peilinguga Distantsi ja peilinguga Koha määramine kahe rõhtnurga järgi Kolme orientiiri vahelise kahe nurga mõõtmisel saadakse laeva asukoht nendele nurkadele vastava kahe ringi ristumiskohas. Selle meetodi suurim eelis on see, et nurkade mõõtmise täpsus sekstandiga ulatub kuni ühe nurga minutini, mis pole kuidagi võrreldav kompassi täpsusega. Kahe rõhtnurga järgi määratakse laeva asukoht tavaliselt
kindlaksmääramine. Navigatsiooniline observeerimine põhineb navigatsiooniliste orientiiride vaatlusel peilimisel, rõht- ja püstnurkade ning kauguste mõõtmisel. Visuaalseid kohamääramise viise Liitsihtide (tehislike ja looduslike) järgi Kompassipeilingu järgi Sektortulede järgi Asukoha määramine: Kahe ja kolme peilingu järgi Peilingu või kauguse ja rõhtnurga järgi Kahe rõhtnurga järgi Peilingu ja kauguse järgi Kahe kauguse järgi Ristpeilingu järgi Peilingu ja sügavuse järgi Kolme peilinguga Distantsi ja peilinguga Koha määramine kahe rõhtnurga järgi Kolme orientiiri vahelise kahe nurga mõõtmisel saadakse laeva asukoht nendele nurkadele vastava kahe ringi ristumiskohas. Selle meetodi suurim eelis on see, et nurkade mõõtmise täpsus sekstandiga ulatub kuni ühe nurga minutini, mis pole kuidagi võrreldav kompassi täpsusega. Kahe rõhtnurga järgi määratakse laeva asukoht tavaliselt