nimetatakse mustnurgaks, pikknurgaks või ristnurgaks Rõhtprussseinad valmistatakse täisprussist või liimitud prussidest valmistatud elementidest, mille ülemisse ja alumisse serva on freesitud Püstpalksein Püstplakseina ehitamine on kergem kui rõhtpalkseina tegemine. Palgid on kandliseks tahutud ja seina enamus pake on püstises asendis. Maja nurkades on diagonaalpalgid. Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püstpalkide hoidmiseks. Puitkarkasssein Puitkarkassseinas võivad olla nii kandvad kui ka mittekandvad. Seinad ehitatakse vertikaalsetest postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest. Karkassipostide vahe täidetakse soojustusmaterjaliga ja kaetakse seest poolt õhu ja aurutõkke paberi/kilega ning väljast poolt tuuletõkke plaadiga. Seina karkassi paksuse määrab tavaliselt soojustusmaterjali paksus.
või lühinurgaks. Tüübid: - Koerakaelatapp - Sadultapp - Järsknurk - Norra tapp - Mõõgatera nurk Püstpalksein Püstpalkseina ehitamine on kergem kui rõhtpalkseina tegemine. Palgid on kandiliseks tahutud ja seina enamus palke on püstises asendis. Maja nurkades on diagonaalpalgid. Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püsti hoidmiseks. Püstpalgi mõlemasse otsa on lõigatud soone, mille abil nad seotakse alumise ja ülemise horisiontaalpalkreaga. Püstpalkseinal on hea kandevõime ja materjalikadu on väiksem. Kuna püstpalke ei varata, ei ole seinad õhupidavad. Aja jooksul kuivades võivad õhuvahed tekkida. Puitkarkasssein 14. Sajandil hakati puitmaju ehitama tööstuslikult – palkehitiste asemel sõrestiktarindid.
lisasoojustus. Freesitud rõhtprusssein ei esinda Eesti ehitustraditsiooni ja ei ole sobiv seinatüüp maapiirkondadesse 77 Püstpalksein Püstpalkseina ehitamine on kergem kui rõhtpalkseina tegemine. Palgid on kandiliseks tahutud ja seina enamus palke on püstises asendis. Maja nurkades on diagonaalpalgid. Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püstpalkide hoidmiseks. Püstpalgi mõlemasse otsa on lõigatud sooned, mille abil nad seotakse alumise ja ülemise horisontaalpalkreaga. Püstpalkseinal on hea kandevõime ja materjalikadu on väiksem. Kuna püstpalke ei varata, ei ole seinad õhupidavad. Aja jooksul kuivades võivad õhuvahed palkide vahel veelgi suureneda. Seetõttu tuleb need majad alati lisasoojustada ja lisavooderdada. 78
või lühinurgaks. Tüübid: - Koerakaelatapp - Sadultapp - Järsknurk - Norra tapp - Mõõgatera nurk Püstpalksein Püstpalkseina ehitamine on kergem kui rõhtpalkseina tegemine. Palgid on kandiliseks tahutud ja seina enamus palke on püstises asendis. Maja nurkades on diagonaalpalgid. Põranda- ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püsti hoidmiseks. Püstpalgi mõlemasse otsa on lõigatud soone, mille abil nad seotakse alumise ja ülemise horisiontaalpalkreaga. Püstpalkseinal on hea kandevõime ja materjalikadu on väiksem. Kuna püstpalke ei varata, ei ole seinad õhupidavad. Aja jooksul kuivades võivad õhuvahed tekkida. Puitkarkasssein 14. Sajandil hakati puitmaju ehitama tööstuslikult – palkehitiste asemel sõrestiktarindid.
Prusside paksus on 8-12 cm. Rõhtprussidest võib valmistada ja seina, kus kahe prussikihi vahel on lisasoojustus. Freesitud rõhtprusssein ei esinda Eesti ehitustraditsiooni ja ei ole sobiv seinatüüp maapiirkondadesse. Püstpalksein Püstpalkseina ehitamine on kergem kui rõhkpalkseina tegemine. Palgid on kandiliseks tahutud ja sina enamus palke on püstises asendis. Maja nurkades on diagonaalpalgid. Põranda ja laetalade kohal on kaks ristpalkrida talade sidumiseks ja püstpalkide hoidmiseks. Puitkarkasssein 14 sajandil hakati puitmaju ehitama tööstuslikult palkehitiste asemele tulid sõrestiktarindid. Ameerika sõrestiktarindit tutvustati esmakordselt Chicagos juba 1832. 1867 aasta demonstreeriti puitkarkassi Pariisi maailmanäitusel. Vahvärk sein Vahvärk on puidust seinatarind, millele on kandev palksõrestik ning tellistest või savist täide karkassi vahel. Sõrestik on jäetud enamasti nähtavale.
annaabi.ee 
