Aasta 6,5 5,0 635 665 116 126 4,2 3,0 4,7 5,6 Allikas : EMHI 4. Õhutemperatuuride iseloomustus Koosta mõlema ilmajaama andmete alusel joondiagramm. Joonis 1. Keskmine õhutemperatuur C 1971-2000 kuude lõikes Võrdle ja põhjenda temperatuuri kõikumist antud vahemikes. Suvel on enamast Jõgevas soojem kui Ristnas , sest Ristna asub mere juures ja mere temperatuur suvel on jahe ning selle soojenemine võtab aega ja õhutemperatuur on sellepärast ka madalam. Võrdle aasta keskmist õhutemperatuuri. Ristnas on aastate kesmine temperatuur kõrgem , kuna talvel läheb aeglaselt külmaks , sest meri jäätub aeglaselt. Jõgevas on talvel suuremad madalad temperatuurid ning ülejäänud pluss kraadid ei suuda keskmist
mõõtmiskohast asuda kaugemal kui 200 km. Loomulikult ei tule postprocessing-DGPS kõne alla kiiret reaktsiooni nõudvate ülesannete puhul, näiteks lennu- ja laevaliikluse juhtimisel. Kaardistajatele on see aga täiesti sobiv lahendus ja seejuures online-DGPSist tunduvalt odavam. Lisaks DGPS kohta: DGPS-i eelised : PDOP viga on tunduvalt väiksem kui tüüpiline vea suurus. Ja RMS(ruutkeskmine) viga on väiksem Eestis 2 DGPS tugijaama Narva- jõesuus(töökaugus ~170km) ja Ristnas(200km) .vastuvõtjad on vaja häälestada nende sagedustele. 20. Mis on SBAS ja kuidas see töötab? Space Based Augmentation System SBAS (kosmoses paiknev parandussüsteem) Alternatiivselt Wide Area Augmentation System WAAS Esimene omalaadne SBAS süsteemi, mis võeti kasutusele USA-s, 2000.a., sai nimeks - Wide Area Augmentation System. WAAS parandab positsioneerimise täpsust kuni 5 korda. Aastal 2000. paranes positsioneerimise täpsus 15 m paremaks, kui 3 m.
talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus
annaabi.ee 
