Partei esindajate poolt Riigiduuma istungitel tehtav keisrivõimuvastane agitatsioon. Tallinnasse saadeti Ilja Fondaminski (1880–1942), kes jäi aga hiljaks mässu organiseerimisele, kuid arreteeriti siiski koos teistega, kui ta läks koos kaaslastega mässulisele laevale. 20. juuli 1906 algas Tallinna lähedal Hara lahes (бухта Папонвик) asunud Tallinna eskaadri õppe-suurtükiväe divisjoni ristlejal "Pamjat Azova" spontaanne mäss. Ülestõusust osavõtnute üle mõisteti kohut 4. augustil 1906 Sõjaväljakohtus ning 6. augustil 1906 hukati Tallinnas neist 17 madrust ja 1 agitaator. Lisaks mõisteti veel 12 madrust sunnitööle ja 28 karistati distsiplinaarkorras. TÄNAN TÄHELEPANU EEST
1892.aastal oli Bunge uurimistööl Napoli zooloogiajaamas, kus uuris pelaagilist faunat. Aastal 1893 määrati ta Mereministeeriumi poolt korraldatava ekspeditsiooni koosseisu Jenissei jõe suudmealale, et varuda ehitusmaterjale Siberi raudtee jaoks. Järgmised neli aastat oli Bunge vanemarstiks soomusristlejal "Rjurik". 1899-1901 võttis osa Rootsi-Vene kraadimõõtmise ekspeditsioonist Teravmägedele, kust tõi kaasa rikkaliku zooloogilise kogu. Pärast seda määrati ta vanemarstiks ristlejal "Diana", mis suundus Kaug-Itta. Viiendat ja viimast korda viibis ta Arktikas 1905. aastal, sisuliselt korrates 1893. aasta ekspeditsiooni Jenissei jõe suudmealal. Seejärel töötas ta arstina mitmetel laevadel kuni riigiteenistusest lahkumiseni 1914. Tema saavutused polaaralade kaardistamisel, taimestiku ning loomastiku uurimisel, paleontoloogias, etnograafias ja meditsiinigeograafias on tunnustust väärivad. A. Bunge oli Vene Geograafia
carrier), 4 kohandatud lennukikandjat (seaplane carrier), 11 lahingulaeva, 14 ristlejat, 46 hävitajat, 16 allveelaevat, 30 abilaevat, 248 lennukit (lennukikandjatel) ja 16 vesilennukit. 3 Selle suure laevastiku eesotsas seisis Jaapani mereväe marssal-admiral Isoroku Yamamoto (4.04.1884-18.04.1943a.) I. Yamamoto oli lõpetanud Keiserliku Jaapani mereakadeemia (1904). Ta oli üks suuremaid mere-õhusõja arendajaid ja eestvedajaid. Vene-Jaapani sõja ajal teenis ta ristlejal. Peale sõda jätkas ta õpinguid ja 1916. aaastaks oli tal auaste Lieutenant Commander (major või kaptenleitnant). Aastatel 1919-1921 õppis ta USA-s Harvardi ülikoolis. 1940. aasta novembris ülendati ta admiraliks. Ta mõistis lennukite tähtsust meresõjas ja sekkest lähtuvalt 2 http://en.wikipedia.org/wiki/Chester_W._Nimitz (20.11.2012) 3 http://www.militaryhistoryonline.com/wwii/articles/aftermidway.aspx (20.11.2012) 6
19. rühmaks; sõja- ja välikohtute otsusel hukati Eestis ligi 300 inimest, ihunuhtlust jagati detsember 600-le. Luba eestikeelsete erakoolide avamiseks ja eestikeelseks õppetööks kõigis koolides 1906 kahel esimesel õppeaastal; esimese eestikeelse keskkooli - Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekooli – asutamine Tartus; Vanemuise uue teatrimaja avamine. 20. juuli Ülestõus Hara lahes ristlejal Pamjat Azova. 1907 Pärnus valmis esimene linnavõrku elektrit andev elektrijaam. 26. aprill Tartus asutati esimene üliõpilaskorporatsioon Fraternitas Estica. 1908 Tallinna sadamasse ehitati Eesti esimene raadiojaam – Balti laevastiku raadiojaam –, Vabadussõja ajal peeti selle kaudu ühendust välisriikidega. Tartu eraülikool (asutaja Mihhail Rostovtsev, koolil olid arsti- ja füüsika- 1908–18 matemaatikateaduskond).
annaabi.ee 
