BÜSTANTS. 515 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, VäikeAasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen eenduv püstriba seinal, * Petik kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale (Itaalias) kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 89 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODULpildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod
BÜSTANTS. 5-15 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, Väike-Aasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne kultuuri vahendaja ja sulam. Ametlik Bütsainsi kunst oli kiriku ja keisririigi võimu seose väljendus. Kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel), idamaade mõju. ARHIDEKTUUR: *Liseen - eenduv püstriba seinal, * Petik - kinni ehitatud akna/ukse ava, *Bütsantsi kapiteel – samba ülevalt kaunistatud osa. Nii basiilika kui ka ristkuppel kirikud. Kirikud. *Hagija Sophia (Konstantinoopol) piklik hoone kaetud kuplitega. *San Vitale – (Itaalias) - kaheksa nurkne. SKULPTUUR: lühikest aega Antiigi traditsioonid, valitseja figuurid, portreed (ümarkujud), reljeefid. 8-9 saj. ikonoklastide liikumine. IKOMODUL-pildi kaitsja. MAALIKUNST: idamaadelt stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, eestvaates, tinglike proportsioonidega. *seinamaalid (freskod-lubikrohviga),
Bütsantsi kunst Bütsants oli feodaalriik 4. sajandist 1453. aastani. Riik nimetati Bütsantsiks tema pealinna Konstantinoopoli antiikaegse nime Byzantioni järgi. Ise nimetasid Bütsantsi elanikud oma riiki Rooma või Ida-Rooma impeeriumiks. Nimetus "Bütsants" pärineb alles renessansiajast (ilmselt 16. sajandi algusest). Ametlik riigikeel oli kreeka keel. Arhitektuur · Bütsantslik toredus · Ristkuppel kirikud (suudeti kupliga katta nelinurkne ruum) · Lagedaid välisseinu ilmestati eenduvate püstribadega liseenid · Ülaosas muutuvad väliskaunistused süvenditeks petikud · Kõik ehitused on tsentraalehitised ehk kõik osad koonduvad ühtse keskmise kupli ümber Maalikunst · Ravenna kirikute mosaiigid · Sõnum oli poliitiline ja usuline · Kultusobjektiks keiser, kes juhib kirikut või kristus ja tema pühakud · Figuurid on saledad, ebaloomulikult pikad
Bütsansi kunst. 5-15 saj. lõppes türklaste vallutusega. Alad : Kreeka, Väike-Aasia ja mujal. Bütsansi kunst oli ida ja lääne vahendaja ja sulam. ametlik Bütsainsi kunst oli ka kiriku ja keisri riigi võmu seose väljendus. kunstile tugev kreeka (hellenism), Rooma (rooma aladel) ida maade mõju. Arhitektuur : liseen- eenduv püst riba seinal. petik-kinni ehitatud akna/ukse ava bütsantsi kapiteel- | kirikus või basiilika ristkuppel 1)kirikud-hagija sophia-konstantinopolis. piklik hoone kaetud kuplitega. San Vitale- itaalias- kaheksa nurkne. 2) maalikunst: ida maadelt: stiliseerimine, range poos, pinnaline kujutamine, inimeselt tavaliselt eestvaatame .seinamaalid. miniatuurid. nitsiaal-esimene suurtäht .ikoonid "Vladimiri jumala.... (ema või maa või mingi asi:D ) .mosaiigid- smalt(materjal). skulptuur- lühikest aega antiigi traditsioonid 1)valitsejate
Ida rooma tuntud bütsantsi nime all. Algul bütsantsi riigikeeleks ladina keel, kuid kreeka keelele üleminek tõi ka kreeka kultuuri lähemale. Bütsantsi kultuuris kohtuvad hellenistliku euroopa ja idamaade kunst. Riigi ja ka kunsti õitseaeg keiser justinianus 1 valitsemisaeg. Tuntuim rajatis Hagia sophia katedraal-pärast türklaste vallutusi muudeti mõseeks. Bütsantsi ja vana vene ehitised tsentraalehitised, mis on rajatud kreeka risti kujulisele põhiplaanile. Sellisele on iseloomulik ristkuppel. Bütsantsi kunstis ei viljeletud skulptuuri, sest need meenutasid liialt antiikjumalaid., seevastu tõusis kõrgele tasemele maalikunst. Põhilised maalikunsti näited on sakraalsed seinamaalid, ikoonid-puutahvlile maalitud pühapilt. Venemaa võttis 988a ristiusu vastu bütsantsis. Tuntuim vene ikoonimaalija oli rubljovi kolmainsus. Vene kirikute ehituses iseloomulik kuplite rohkus ja värvikirevus-sibulkuppel, sagedasti kullatud. Romaani stiil 10-12saj
Vabariigi Valitsus) 3. 1800-1820 ampiirstiil. Empire keisririik Klassitsismi arhitektuuri isel. Üle 2'e korruse ulatuvad sambad. Sümmeetrilisus, lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. Klassitsismi suurmeister arhitektuuris oli Jacques Cermain Soufflot(1713-1780). Tema suurimaks elutööks sai Pariisis Pantheoni ehitamine. See oli ladina kvartali kesksel kõrgendikul paiknev võimas ristkuppel kirik, mille fassaadil ees kerkib Korintose sammastega portikus(sammaseeskoda). Selle kohal aga kolmnurkne frontoon. Jaques Ange Gabriel(1698-1782). Prantsuse arhitekt. Suurim elutöö: Treanoni loss Versailles' pargis. Jean Baptiste Vallin De La Mothe(1729-1800). Töötas Peterburis. Suurim elutöö: kunstite akadeemia hoone. Andrejan Zahharov(1761-1811). Admiraliteedi hoone. Andrei Voronihhin(1759-1814). Kaasani peakirik.
annaabi.ee 
