koordinaatide muunduri käivitamiseks. Mootori mudel sisaldab samuti kahte muundurit kolmefaasilise süsteemi muundamiseks kahefaasiliseks ning pöörlevate koordinaatide muundamiseks paigalseisvateks. Kõiki neid teisendusi tehakse operatsioonivõimenditel põhinevate elektriliste lülitustega. Kuna vektormuutujaid käsitletakse nii rist- kui polaarkoordinaadistikus, siis vajatakse lisaks loetletutele veel muundureid, mis teisendavad muutujaid ristkoordinaadistikust polaarkoordinaadistikku ning vastupidi. Niisuguste muundurite hulka kuulub näiteks vektori moodulimääraja. Kõigi selliste teisenduste realiseerimiseks on võimalik valida programmilisi, analoogriistvara või diskreetriistvara vahendeid. Kõige mugavam on muidugi kasutada programmilisi vahendeid, kuid arvestades vektorjuhtimisseadmetelt nõutavat suurt toimekiirust, kasutatakse praktikas sageli kombineeritud vahendeid.
asemel pingete lülitusseadet (lülitustabelit). Vektorjuhtimise põhialuseks on staatoripinge vektori õige valik eesmärgiga juhtida magnetvoogu ja momenti. Selleks peab juhtimissüsteem olema võimeline genereerima mistahes pinge vektori, mis on vajalik vektormodulatsiooniks. Momendi vahetu juhtimisega elektriajami struktuur on joonisel 5.13. Park'i teisendusega teisendatakse andurite poolt mõõdetud faaside L1,L2,L3 voolud IL1, IL2, IL3 ja pinged UL1, UL2, UL3 pöörlevast ristkoordinaadistikust liikumatusse ristkoordinaadistikku ,, kasutades valemeid (5.14) ja (5.18). Asünkroonmootori standardmudelit (5.19)...(5.22) saab kasutada mootori mudeli plokis mootori muutujate arvutamiseks ruumivektoritena liikumatus koordinaadistikus , (k = 0) U1 = R1I1 + s1 , U1 = R1I1 + s1 , (5.29)
suurenemisel ruumis. Arvestama peab seda, et ds-i suurenemine ilmneb väga suures ruumi mastaabis umbes galaktikate parvede ja superparvede tasandil. Joonis 10 Universumi ruumala on erinevatel ajahetkedel erinev. Seepärast me ei kasuta enam Cartesiuse ristkoordinaadistikku. Esitus tuleb nüüd sfäärilistes koordinaatides. See tähendab seda, et minnakse üle Cartesiuse ristkoordinaadistikust sfäärilistesse koordinaatidesse. Seda illustreerivad meile ka allolevad joonised. 21 Joonis 11 Cartesius´e ristkoordinaadistikust sfäärilisse koordinaadistikku, sest ajas liikumine avaldub looduses Universumi paisumisena. Kuid ei tohi ära unustada seda, et Universumi meetrilist paisumist kirjeldab siiski Robertson- Walkeri meetrika sfääriliste koordinaatide korral:
suurenemisel ruumis. Arvestama peab seda, et ds-i suurenemine ilmneb väga suures ruumi mastaabis umbes galaktikate parvede ja superparvede tasandil. Joonis 10 Universumi ruumala on erinevatel ajahetkedel erinev. Seepärast me ei kasuta enam Cartesiuse ristkoordinaadistikku. Esitus tuleb nüüd sfäärilistes koordinaatides. See tähendab seda, et minnakse üle Cartesiuse ristkoordinaadistikust sfäärilistesse koordinaatidesse. Seda illustreerivad meile ka allolevad joonised. Joonis 11 Cartesius´e ristkoordinaadistikust sfäärilisse koordinaadistikku, sest ajas liikumine avaldub looduses Universumi paisumisena. Kuid ei tohi ära unustada seda, et Universumi meetrilist paisumist kirjeldab siiski Robertson- Walkeri meetrika sfääriliste koordinaatide korral: 22
suurenemisel ruumis. Arvestama peab seda, et ds-i suurenemine ilmneb väga suures ruumi mastaabis – umbes galaktikate parvede ja superparvede tasandil. Joonis 10 Universumi ruumala on erinevatel ajahetkedel erinev. Seepärast me ei kasuta enam Cartesiuse ristkoordinaadistikku. Esitus tuleb nüüd sfäärilistes koordinaatides. See tähendab seda, et minnakse üle Cartesiuse ristkoordinaadistikust sfäärilistesse koordinaatidesse. Seda illustreerivad meile ka allolevad joonised. Joonis 11 Cartesius´e ristkoordinaadistikust sfäärilisse koordinaadistikku, sest ajas liikumine avaldub looduses Universumi paisumisena. Kuid ei tohi ära unustada seda, et Universumi meetrilist paisumist kirjeldab siiski Robertson- Walkeri meetrika sfääriliste koordinaatide korral: 22
annaabi.ee 
