Fourth level Fifth level Oma maailma atlasest, millest tema eluajal ilmusid üksikud osad (esimene köide 1585) kokku 51 kaarti. Teine köide ilmus 1589. a. kus oli 22 Itaalia, Kreeka ja Sloveenia kaarti. Mercatori universaal põikporjektsioon Mercatori universaalne põikprojektsioon (inglise keeles Universal Transverse Mercator (UTM)) on kaardiprojektsiooni liik. UTM-süsteemil põhinevad paljude riikide ristkoordinaadistikud (Eesti oma mitte). UTM-projektsiooniga käib kokku UTM-koordinaatide süsteem ja kaardilehtede nomenklatuur, mille aluseks on 6°-lised pikkus kraaditsoonid ja 8°-lised laiuskraadi vööndid. Tsoone loendatakse ööpäevarajast alates ida suunas 1 kuni 60, laiusvööndeid alates 80° ll kuni 80° tähestikuga C-X Click to edit Master text styles Second level Third level
Igasugune taustsüsteem, mis liigub mingisuguse inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt on samuti inertsiaalsüsteem. Mitteinertsiaalsüsteem on selline taustsüsteem, mis liigub inertsiaalsüsteemi suhtes kiirendusega. Newtoni I seadus ei kehti mitteinertsiaalsüsteemides. Inertsiaalsüsteemi määratletakse ka kui taustsüsteemi, milles vaba keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 57 Joonis 21 Erinevad ristkoordinaadistikud ühe-, kahe- ja kolmemõõtmelises ruumis. 1.3.1.3 Relatiivsusprintsiip klassikalises mehaanikas Siin on olemas kaks taustsüsteemi. Taustsüsteem K` liigub taustsüsteemi K suhtes kiirusega V. Liikumine toimub ühtlaselt ja sirgjooneliselt x(x`) telje suunas. K` on koordinaadid x`,y`ja z`. K-s on koordinaadid x, y ja z. Mõlemas taustsüsteemis on keha y- ja z-koordinaadid aga võrdsed: y´=y ja z´=z.
Igasugune taustsüsteem, mis liigub mingisuguse inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt on samuti inertsiaalsüsteem. Mitteinertsiaalsüsteem on selline taustsüsteem, mis liigub inertsiaalsüsteemi suhtes kiirendusega. Newtoni I seadus ei kehti mitteinertsiaalsüsteemides. Inertsiaalsüsteemi määratletakse ka kui taustsüsteemi, milles vaba keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 48 Joonis 20 Erinevad ristkoordinaadistikud ühe-, kahe- ja kolmemõõtmelises ruumis. 1.2.1.3 Relatiivsusprintsiip klassikalises mehaanikas Siin on olemas kaks taustsüsteemi. Taustsüsteem K` liigub taustsüsteemi K suhtes kiirusega V. Liikumine toimub ühtlaselt ja sirgjooneliselt x(x`) telje suunas. K` on koordinaadid x`,y`ja z`. K-s on koordinaadid x, y ja z. Mõlemas taustsüsteemis on keha y- ja z-koordinaadid aga võrdsed: y´=y ja z´=z.
Igasugune taustsüsteem, mis liigub mingisuguse inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt on samuti inertsiaalsüsteem. Mitteinertsiaalsüsteem on selline taustsüsteem, mis liigub inertsiaalsüsteemi suhtes kiirendusega. Newtoni I seadus ei kehti mitteinertsiaalsüsteemides. Inertsiaalsüsteemi määratletakse ka kui taustsüsteemi, milles vaba keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 59 Joonis 23 Erinevad ristkoordinaadistikud ühe-, kahe- ja kolmemõõtmelises ruumis. 1.3.1.3 Relatiivsusprintsiip klassikalises mehaanikas Siin on olemas kaks taustsüsteemi. Taustsüsteem K` liigub taustsüsteemi K suhtes kiirusega V. Liikumine toimub ühtlaselt ja sirgjooneliselt x(x`) telje suunas. K` on koordinaadid x`,y`ja z`. K-s on koordinaadid x, y ja z. Mõlemas taustsüsteemis on keha y- ja z-koordinaadid aga võrdsed: y´=y ja z´=z.