lahtiseks piirkonnaks. Kui aga piirkonda kuuluvad ka rajajoone punktid, siis
nim. teda kinniseks.
Piirkonda nim. tõkestatuks, kui leidub selline konstant C, et piirkonna mistahes punkti M kaugus koordinaatide alguspunktist 0
on väiksem kui C, st. |0M|
j 0,1,0 , j 1, k 0,0,1 , k 1, 0 Px xi , Px Pxy yj , Pxy P zk . VEKTORITE ANALÜÜTILINE ESITUS KOORDINAATIDE KAUDU Analüütiline geomeetria on matemaatika haru, mis uurib geomeetria objekte algebra vahenditega, kasutades koordinaatide meetodit. 2 On erinevaid koordinaatsüsteeme, enamasti kasutame ristkoordinaadistikku. Antud koordinaatsüsteem määrab järjestatud arvupaaride või –kolmikute näol punkti koordinaadid (geomeetrilise asukoha) ehk punkti analüütilise esituse. Punktide koordinaatide kaudu on võimalik iseloomustada jooni ja pindu võrranditega (võrrandi- süsteemidega). Punkt kuulub antud joonele parajasti siis, kui punkti koordinaadid rahuldavad joone võrrandit. Analüütilises geomeetrias käsitletakse jooni ja pindu kui punktide hulka, mis rahuldavad teatud tingimusi (võrrandeid).
Vektorjuhtimise põhialuseks on staatoripinge vektori õige valik eesmärgiga juhtida magnetvoogu ja momenti. Selleks peab juhtimissüsteem olema võimeline genereerima mistahes pinge vektori, mis on vajalik vektormodulatsiooniks. Momendi vahetu juhtimisega elektriajami struktuur on joonisel 5.13. Park'i teisendusega teisendatakse andurite poolt mõõdetud faaside L1,L2,L3 voolud IL1, IL2, IL3 ja pinged UL1, UL2, UL3 pöörlevast ristkoordinaadistikust liikumatusse ristkoordinaadistikku ,, kasutades valemeid (5.14) ja (5.18). Asünkroonmootori standardmudelit (5.19)...(5.22) saab kasutada mootori mudeli plokis mootori muutujate arvutamiseks ruumivektoritena liikumatus koordinaadistikus , (k = 0) U1 = R1I1 + s1 , U1 = R1I1 + s1 , (5.29) 1 = L1I1 + L12I 2 ,
ehk ds suureneb ). Universumi ( meetriline ) paisumine avaldubki kahe punkti vahelise kauguse suurenemisel ruumis. Arvestama peab seda, et ds-i suurenemine ilmneb väga suures ruumi mastaabis umbes galaktikate parvede ja superparvede tasandil. Joonis 10 Universumi ruumala on erinevatel ajahetkedel erinev. Seepärast me ei kasuta enam Cartesiuse ristkoordinaadistikku. Esitus tuleb nüüd sfäärilistes koordinaatides. See tähendab seda, et minnakse üle Cartesiuse ristkoordinaadistikust sfäärilistesse koordinaatidesse. Seda illustreerivad meile ka allolevad joonised. 21 Joonis 11 Cartesius´e ristkoordinaadistikust sfäärilisse koordinaadistikku, sest ajas liikumine avaldub looduses Universumi paisumisena.
ehk ds suureneb ). Universumi ( meetriline ) paisumine avaldubki kahe punkti vahelise kauguse suurenemisel ruumis. Arvestama peab seda, et ds-i suurenemine ilmneb väga suures ruumi mastaabis umbes galaktikate parvede ja superparvede tasandil. Joonis 10 Universumi ruumala on erinevatel ajahetkedel erinev. Seepärast me ei kasuta enam Cartesiuse ristkoordinaadistikku. Esitus tuleb nüüd sfäärilistes koordinaatides. See tähendab seda, et minnakse üle Cartesiuse ristkoordinaadistikust sfäärilistesse koordinaatidesse. Seda illustreerivad meile ka allolevad joonised. Joonis 11 Cartesius´e ristkoordinaadistikust sfäärilisse koordinaadistikku, sest ajas liikumine avaldub looduses Universumi paisumisena. Kuid ei tohi ära unustada seda, et Universumi meetrilist paisumist kirjeldab siiski Robertson-
ehk ds suureneb ). Universumi ( meetriline ) paisumine avaldubki kahe punkti vahelise kauguse suurenemisel ruumis. Arvestama peab seda, et ds-i suurenemine ilmneb väga suures ruumi mastaabis – umbes galaktikate parvede ja superparvede tasandil. Joonis 10 Universumi ruumala on erinevatel ajahetkedel erinev. Seepärast me ei kasuta enam Cartesiuse ristkoordinaadistikku. Esitus tuleb nüüd sfäärilistes koordinaatides. See tähendab seda, et minnakse üle Cartesiuse ristkoordinaadistikust sfäärilistesse koordinaatidesse. Seda illustreerivad meile ka allolevad joonised. Joonis 11 Cartesius´e ristkoordinaadistikust sfäärilisse koordinaadistikku, sest ajas liikumine avaldub looduses Universumi paisumisena. Kuid ei tohi ära unustada seda, et Universumi meetrilist paisumist kirjeldab siiski Robertson-
annaabi.ee 
