Jagamispeaga saab toorikut pöörata neli- ja kuuskantide freesimisel, hammas- ja ketirataste valmistamisel ja kruvisoonte freesimisel. Nende pinkide töölaud koos ristkelguga paikneb konsoolil. Konsool on karbikujuline valatud detail, millel on vertikaalsed ja horisontaalsed juhtpinnad. Ta toetub jalale, milles asub teleskoopiline kruvi tema tõstmiseks ja allalaskmiseks.Töölaud toetub ristkelgu juhtpindadele ja seda saab nihutada kolmes sihis: piki-, rist- ja püstsihis. Ristkelk on vahelüliks konsooli ja pingi töölaua vahel. Konsoolfreespingid jagunevad: *horisontaalfreespinkiteks ( mittepööratava töölauaga ), *universaalfreespinkideks ( pööratava töölauaga ) *vertikaalfreespinkideks *laia universaalsusega freespinkideks. Vertikaalfreespinkide alusel toodetakse kopeerfreespinke, programmjuhtimisega freespinke jt. Konsoolfreespinkidel saab detaile töödelda silinder-, ots-, sõrm-, ketas-, nurk-, kuju- ja teiste freesidega
Ülatala väljaulatust on võimalik muuta, teda saab kinnitada mitmesugustele kaugustele. Jäikuse suurendamiseks kasutatakse tuge, mis seob ülatala konsooliga. 4. Konsool on karbikujuline valatud detail, millel on vertikaalsed ja horisontaalsed juhtpinnad. Püstjuhtpindadega toetub konsool kere vertikaalsetele juhtpindadele ja liigub piki neid. Horisontaalsetel juhtpindadel asub ristkelk. Konsool kinnitub juhtpindadele eriliste klambritega ja on ühtlasi baasdetailiks kõigile sõlmedele piki-, rist- ja püstettenihkeahelas. Konsool toetub jalale, milles asub teleskoopiline kruvi tema tõstmiseks ja allalaskmiseks. 5. Ristkelk on vahelüliks konsooli ja pingi töölaua vahel. Ristkelgu ülemistel juhtpindadel liigub töölaud pikisihis. Alumiste juhtpindadega toetub ristkelk konsooli ülemisel osal olevaile juhtpindadele ja
krobeliseks. 6. Mida kajastab op. kaart? Sisaldab detaili valmistamise käigu üksikasjalikku kirjeldust siirete kaupa ja annab andmeid ka kõikide lõikeprotsessi elementide suurusest ning kasutatud rakistest ja tööriistadest selle juures. 3. Variant 1.Nim lõikeelemendid lõikeprotsessis. Lõikekiirus V (m/min) lõikesügavus t (mm) ettenihe S (mm/p) spindli pöörete arv n (p/min) 2.Freespingi põhiosad. P: spindel, freesid, ülatala (traavers), töölaud, ristkelk, konsool, kere (säng). 3.Nim tööriistu treimisel ja freesimisel. a)Treiterad, spiraalpuurid, hõõritsad, freesid, rauasaag, viil, keermepuur, b) nihik, kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas. 5. Lõikesügavus erinevate pindade töötlemisel. Kui tooriku jäikus ei ole piisav, lõigatakse pigem mitme läbimiga. 6
kaart? Sisaldab detaili valmistamise käigu üksikasjalikku kirjeldust siirete kaupa ja annab andmeid ka kõikide lõikeprotsessi elementide suurusest ning kasutatud rakistest ja tööriistadest selle juures. 3. Variant 1.Nim lõikeelemendid lõikeprotsessis. Lõikekiirus V (m/min) lõikesügavus t (mm) ettenihe S (mm/p) spindli pöörete arv n (p/min) 2.Freespingi põhiosad. P: spindel, freesid, ülatala (traavers), töölaud, ristkelk, konsool, kere (säng). 3.Nim tööriistu treimisel ja freesimisel. a)Treiterad, spiraalpuurid, hõõritsad, freesid, rauasaag, viil, keermepuur, b) nihik, kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas. 5. Lõikesügavus erinevate pindade töötlemisel. Kui tooriku jäikus ei ole piisav, lõigatakse pigem mitme läbimiga. 6
· Mittepöörlevad · Keermestamisrakised · Puurimiserakised · Konduktorid 6 FREESPINGI PÕHIOSAD A RAAM H KONSOOL MÕLEMAL PINGITÜÜBIL: B VERTIKAALPEA I KONSOOLI SPINDEL ELEKTRIMOOTOR C SPINDEL J ALUS KIIRUSTE KAST D LAUD K KERE ETTENIHETE KAST E RISTKELK L PIKIETTENIHKE KÄSIRATAS JAHUTUSSÜSTEEM F RISTIETTENIHKE KÄEPIDE G VERTIKAAL ETTENIHKE VÄNT N ÜLEMINE TALA (liikuv) O TUGIPUKK VALGUSTUSSÜSTEEM JUHTIMISKILP 7 FREESPINGI RAKISED JA TARVIKUD
Joon. Tooriku paigaldamine nurgikule: 1 plaanseib, 2 vastukaal, 3 klamber, 4 nurgik 3) tsentripuki pinooli väljaulatus peab võllide töötlemisel olema väike, tsentripukk ise hoolikalt kinnitatud ja pinool lukustatud; 4) treitera väljaulatus l ≤ 1,5H. Kui tekib vajadus väljaulatust suuren- dada, siis vähendatakse tera koormust; 5) pikiettenihketa otstreimisel ja mahalõikamisel surutakse supordi pikikelk kinni. Ristettenihketa töötamisel piiriku järgi kiilutakse kinni supordi ristkelk; 6) treitera tagapinnale plangitakse vibratsiooni summutav faas (vt.joon. a), mis hõõrdub vastu töödeldud pinda ja vähendab mõningal määral vibratsiooni. Seda meetodit kasutatakse musttöötlusel; 7) väikese jäikusega võllide puhastöötlusel kasutatakse vibratsiooni sum- mutava piluga tera (vt.joon. b). Pilusse paigaldatakse puit või kartong- liistak. Vibratsiooni vältimise tegusaid vahendeid on vibratsioonisummuti.
annaabi.ee 
