Esimesed teated eestikeelse trükitud kirikukirjandusele on pärit aastast 1525. Eestlaste muiste vabadusvõitluse allajäämise tagajärjed: Eestlased ristiusustati Tekkisid koormised (loomusrent, künnis, hinnus) Eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse 1236. läks Eesti Taani alla Stensby lepinguga 1346- Taani müüs oma valdused maha Saksa ordule. Muinasusundi, ktoliikluse ja lutherluse võrdlus Muinasusun tekkis eesti ala asustusega ning oli siin kuni ristiusustamiseni. Katoliiklus algab koos ristisõdadega u 1208 ja on kuni 16. Sajandini. 1517. Algab Saksamaal Lutherlus.Eestisse jõuab 1523. Põhiliselt jõudis linnadesse. Sakslastest linnakodanikud võyavad lutherluse kõigepealt omaks. Katoliikluses oli üks jumal, pühakud, pühakute päevad, pühakute kalender, kloostrid, reliikviad, missa, teenistus toimus ladina keeles, 7 sakramenti, surnuaiad olid linnades sees. Lutherlus oli emakeeles, kolm sakramenti.
*10.-11.sajandil võtsid ristiusu vastu Taani, Rootsi ja Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele, kuid otsest usku vastu ei võtnud. Kuidas see võimalik oli, pole siiani teada. *Sel ajal oli Eestis tõenäoliselt juba Skandinaavia ja Vene kaupmeeste pühakodasid, ning võõraste kõrval leidus ka ilmselt ristitud eestlasi. *Paraku võtsid sündmused 12.sajandi lõpul ja 13.sajandi algul eestlaste jaoks pahaendelise pöörde, mis lõpuks viis sunnilise ristiusustamiseni. EESTI ÜHISKOND MUINASAJA LÕPUL *Otseseid andmeid ei ole, milline eestlane võis olla, kuid on olemas töhelepanuväärne kirjalik ajalooallikas- Läti Henriku kroonika. *Muinasaja lõpusajandid olid Eestile suhteliselt kiire arengu aeg. Võõrvallutuse-eelse Eesti rahvaarvu on hinnatud umbes 150 000-200 000 inimesele, mille poolest oli Eesti tunduvamalt suurem kui Soome ja kolm korda väiksem kui Rootsi. *11.-12.sajandil tihenes Eesti asustus ning külad kasvasid.
eraldi kelti kirik. Rooma riigis tugines kirikuinstitutsioon linnadele, aga Iirimaal neid polnud seal tugineti kloostritele. Piiskop oli lihtsalt üks kloostri vaimulikest, kes allus abtile. Kloostrid olid väga arenenud: paljundasid kirikuisade ja antiikautorite töid ning tegelesid lisaks sellele misjoniga ka mandril. Kui Inglismaa vallutati paganate poolt, oli kristlik substraat tugev ning see viis paganate ristiusustamiseni. Läbi abielude oli Inglismaa katoliiklastega seotud. Püha Bontifacius oli misjonär friiside seas, ta pani aluse Saksamaa piiskopkondadele. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure veriste poliitiliste sõdade käigus. Saksid ise alustasid slaavlaste ristiusustamisega teisel pool Elbet. 968. a rajati Magdeburgi piiskopkond, mis oli tähtsaks tugipunktiks slaavlaste ristiusutamisel. Poolasse ja Ungarisse jõudis ristiusk laias laastus aastal 1000. Skandinaavia ristimine
annaabi.ee 
