9 10 haakpüssitornid Padise klooster Padise klooster Sakslaste pilgu läbi... Hermann Wartberge jutustab rõhutatult ülestõusnute metsikusest. Need löönud lapsi vastu kive, heitnud neid tulle ja vette, lõiganud rasedad naised mõõkadega lõhki ja pistnud nende kehast väljalangevad lapsed piikidega läbi. Tallinna all röövinud nad saagist Kristuse kuju ja riputanud selle võlla poodud surnukehade kõrvale, samuti löönud nad risti ühe ristiusulise poisi, nii nagu Issand risti löödi. Olgugi, et kroonik toetus kuuldule, mitte nähtule, on selline väljendusviis tõendiks selle kohta, missuguse mulje jättis ülestõus sakslastele, millist hirmu ja õudust see tekitas. Paul Luhthein gravüür Võitluste laienemine Harjumaalt laienes ülestõus Läänemaale ja Saaremaale. Haapsalu piiramine ja sakslaste hävitamine Ordu väed olid parasjagu sõjaretkel venelaste
Türgis on tüüpilised kodustatud loomad kaamelid, angoora kitsed ja pühvlid. Metsloomadest kohtab seal hunte, metssigu, hüääne, saakaleid, rebaseid, hirvi ja karusid. Ankara vana nimi oli Angora. 90 % Türgi rahvastikust on türklased, kelle esivanemad on türgi hõimud. Need rändasid Anatooliasse 11. sajandil Kesk-Aasiast. Armeenlaste kallal toime pandud tapatalgute ja kreeklaste väljasaatmise tagajärjel kaotas Türgi peaaegu kogu oma ristiusulise rahvastiku. 99 % türklastest on islamiusulised. Idas elavad kurdid ja lõunas paikneb araabia rahvastikuga sugukondi. Istanbulis ja teistes linnades on säilinud väikesi juutide, kreeklaste ja armeenlaste rühmi. 20. sajandi jooksul on Türgi rahvastik kiiresti kasvanud. Seitse kümnendikku kogu Türgi rahvastikust elab linnas. Riik. Osa Türgist asub Euroopas, osa Aasias ja nende vahel asub mereväin. Rohkem kui 600 aastat kuulus Türgi võimsa Osmanite riigi koosseisu
interdiktist (U. B. 591). Selle kirja järele oli Tallinna piiskopkonnas sel ajal uskmatuid noorkristlasi ja ristiusku uuesti tagasi tulnud kõikuvaid vastristituid. Kaebekirjades ordu vastu tuuakse esile muu seas ka süüdistus, mis esines juba vaadeldud 1234. a. kaebustes: ordu ei ole ümbritsevate paganate püüdeid vastristitute vastu (paganorum circumpositorum nafarios conatus adversus dictos neophitos) mitte taltsutanud, vaid uskmatute abi võitluseb piiskoppidega kogu ristiusulise rahva tagakiusamiseks ära kasutanud (U. B. 584): Niisamuti kaebab Saaremaa piiskopp, et ordu ühenduses usust taganenute ja uskmatute suure hulgaga (apostatorum et infidelium copiosa multitudine adiuncta) Saaremaale tunginud ja rüüs- tanud ning tapnud piirita. Samuti asusid nad ka Saaremaal piiskopi piiramisele Lihula lossis, pärast seda, kui nad olid uskmatute ning usust taganenute suure sõjaväe kokku kogunud (magno infidelium et apostatorum exercitu congregato)
samuti juba varem kindlaksmääratud kohta, kus korraldati sõjavägi ja valiti üldjuhid. Hermann Wartberge jutustab rõhutatult ülestõusnute metsikusest. Need löönud lapsi vastu kive, heitnud neid tulle ja vette, lõiganud rasedad naised mõõkadega lõhki ja pistnud nende kehast väljalangevad lapsed piikidega läbi. Tallinna all röövinud nad saagist Kristuse kuju ja riputanud selle võlla poodud surnukehade kõrvale, samuti löönud nad risti ühe ristiusulise poisi, nii nagu Issand risti löödi. Olgugi, et kroonik toetus kuuldule, mitte nähtule, on selline väljendusviis tõendiks selle kohta, missuguse mulje jättis ülestõus sakslastele, millist hirmu ja õudust see tekitas. Võitluste laienemine Harjulaste edukus vasallide ja sakslaste ründamisel kandis vabadusvõitluse laine edasi Läänemaale ja Saaremaale. Kroonik Hoeneke on kirjutanud edasiste sündmuste kohta järgmist: ,,Mõne päeva pärast
koguneti mingisse samuti juba varem kindlaksmääratud kohta, kus korraldati sõjavägi ja valiti üldjuhid. Hermann Wartberge jutustab rõhutatult ülestõusnute metsikusest. Need löönud lapsi vastu kive, heitnud neid tulle ja vette, lõiganud rasedad naised mõõkadega lõhki ja pistnud nende kehast väljalangevad lapsed piikidega läbi. Tallinna all röövinud nad saagist Kristuse kuju ja riputanud selle võlla poodud surnukehade kõrvale, samuti löönud nad risti ühe ristiusulise poisi, nii nagu Issand risti löödi. Olgugi, et kroonik toetus kuuldule, mitte nähtule, on selline väljendusviis tõendiks selle kohta, missuguse mulje jättis ülestõus sakslastele, millist hirmu ja õudust see tekitas. Võitluste laienemine Harjulaste edukus vasallide ja sakslaste ründamisel kandis vabadusvõitluse laine edasi Läänemaale ja Saaremaale. Kroonik Hoeneke on kirjutanud edasiste sündmuste kohta järgmist: ,,Mõne päeva pärast peale
annaabi.ee 
